toimetamine. Kohustused võivad esineda ka tulemustena, mida tahetakse näha, nt teatud kava või aruanne, projekt. Sel juhul väljenduvad kohustused eesmärkidena, mis suurendavad nende kindlaksmääratust ja täideviimise selgust. Ametikohtade erinevuse tõttu võivad eesmärgid olla üldisemad või üksikasjalikumad, pika- või lühialalised, julgemad või tagasihoidlikumad. Nende alusel otsustatakse kohustuste täitja saavutuste üle. Olemuselt peidavad kohustused endas kaht külge- tegevuslikku ja suhtumuslikku. Tegevuslik kohustus tähendab tööde sooritamist ja ülesannete täitmist viisil, mis lähtub esitatud nõuetest, ettekirjutustest, normidest. Tehtut hinnatakse selle järgi, mil määral see vastab nõuetele. Suhtumuslik kohustus tähendab samade asjade tegemist võimalikult hästi, täpselt, õigesti ja kiirelt. Suhtumuslik kohustus tähendab töös millegi enama ülesnäitamist kui lihtsalt selle töö ärategemine ( lisapingutust, uuenduslikku lähenemist jms)
18. Sotsiaalne grupp, gruppide liigid, grupisuhtes esinevad struktuurid SOTSIAALNE GRUPP - teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused, käitumisnormid. GRUPPIDE LIIGID: esmased (head suhted,lähedus nt perekond, sõbrad, naabrid) ja teisesed (palju inimesi, vähesed emotsionaalsed sidemed, nt esmakursuslased, alluvad jne) GRUPISUHETES esineb: 1) FUNKTSIONAALNE struktuur - kajastab inimeste vastastikust tegevuslikku sõltuvust - formaalne või mitteformaalne töö- ja rollijaotus. 2) EMOTSIONAALNE struktuur - kajastab isikliku eelistuse ja tõrjumise (sümpaatia-antipaatia) suhteid. Uurimismeetod sotsiomeetria. 3) KOMMUNIKATIIVNE struktuur - näitab teabe leviku teid grupis (ametlikud ja mitteametlikud). 4) ALLUVUSSTRUKTUUR - kajastab grupi liikmete staatust kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel, grupi juhtimisel 19
organiseeritud teatavate ühiste eesmärkide saavutamiseks. Primaarne ja ühtlasi sihigrupp on KOLLEKTIIV (n. perefirma). ETALONGRUPP (REFERENTGRUPP) - reaalne või kujutletav grupp, kellega inimene tunneb end kõige tihedamalt seotud olevat, ning kelle väärtusi ja norme kasutab oma käitumisviisi valikul ja hindamisel. SOTSIAALNE VÕRGUSTIK /HMS: 60/ GRUPISUHETES esineb: A: 101/ AU: 162 1) FUNKTSIONAALNE struktuur - kajastab inimeste vastastikust tegevuslikku sõltuvust - formaalne või mitteformaalne töö- ja rollijaotus. 2) EMOTSIONAALNE struktuur - kajastab isikliku eelistuse ja tõrjumise (sümpaatia- antipaatia) suhteid. Uurimismeetod sotsiomeetria. HMS: 59 3) KOMMUNIKATIIVNE struktuur - näitab teabe leviku teid grupis (ametlikud ja mitteametlikud). 4) ALLUVUSSTRUKTUUR - kajastab grupi liikmete staatust kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel, grupi juhtimisel.
Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on õpitavad (Vaadates siseriiklikke õigusakte võib esile tuula alushariduse raamõppekava, kus õppe ja kasvatustegevuse eemärkidena on sätestanud näiteks, et eesmärgiks on „rikastada laste tundemaailma ja pakkuda positiivseid elamusi lastekirjanduse ja muude eakohaste tekstide abil” ning „julgustada last ennast väljendama” (§ 35); „tugevdada lapse füüsilist ja vaimset tervist, ergutada psühhomotoorset (tegevuslikku), sotsiaalset (k.a kõlbeline ja emotsionaalne) ja tunnetuslikku arengut” (§ 85); „rikastada laste tundeelu muusikaelamuste kaudu /-/” (§ 77).) Õppimise aeg on eelkooliiga (laiemas mõttes kogu lapsepõlv), mil kujundatakse emotsionaalsed ja sotsiaalsed harjumused. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on (Allmann, 2003: 7-8): • tähelepanelikkus ja enesetunnetus • enesevalitsemine ja emotsionaalne enesekontroll • empaatia • suhtlemine
tegemist. Kuigi vahel kirja pandud, esinevad paljud kohustused suusõnalise või isegi sõnatu kokkuleppena. Kohustused võivad esineda mingite tegevuste või toimingutena, nagu näiteks: müümine, ülekannete tegemine, veoste kohaletoimetamine. Kohustused võivad esineda ka tulemustena, mida tahetakse näha, näiteks teatud kava või aruanne, projekt. Olemuselt peidavad kohustused endas kaht külge- tegevuslikku ja suhtumuslikku. Tegevuslik kohustus tähendab tööde sooritamist ja ülesannete täitmist viisil, mis lähtub esitatud nõuetest, ettekirjutustest, normidest. Tehtut hinnatakse selle järgi, mil määral see vastab nõuetele. Suhtumuslik kohustus tähendab samade asjade tegemist võimalikult hästi, täpselt, õigesti, kiirelt. Suhtumuslik kohustus tähendab töös millegi enama ülesnäitamist kui
Kõigepealt seatakse paika pikaajalised eesmärgid, seejärel lühiajalised lähtuvalt pikaajalistest, seejärel seatakse eesmärgid tähtsuse järjekorda, tähtsuse järjekorras jagatakse eesmärkide saavutamiseks vajaminevad ülesanded grupiliikmete vahel, samuti pannakse paika tähtajad. Tegevuslikud ja mõõdetavad eesmärgid Tegevuslik eesmärk on eesmärk, mida saab kohe rakendada otsesesse tegevusse saavutamaks põhieesmärki. Mitte-tegevuslikku eesmärki seevastu ei saa saavutada konkreetse tegevuse kaudu. Mitte-tegevusliku eesmärgi saavutamine on umbmäärane ja raske ning seetõttu tuleks eelistada tegevuslikke eesmärke. Grupi eesmärgid peavad olema mõõdetavad. Tegevuslikud ja mõõdetavad eesmärgid on väärtuslikud mitmetel põhjustel. Nad aitavad juhendada liikmeid ülesannete planeerimisel ja nendega töötamisel. Mainitud tüüpi eesmärgid näitavad ka grupiliidri efektiivsust, kuna liidri tegevusi saab arvustada
SUURES toimub tegevus orienteeritult ja sihipäraselt. INGRUPP oma grupp (minu perekond, klass jne). AUTGRUPP väljaspool (nemad). MARGINAALNE G kahe kultuuri vahel, REFERENT G tegelik või kujutletav kus indiviid seostab end käitumises etaloniga. (normatiivsed-käitumisnormid aluseks in käitumisele; võrdlevad-enda võrdlus mingi ideaalse eeskujuga). 9. Grupisuhtes esinevad struktuurid, sotsiomeetria 1) FUNKTSIONAALNE struktuur - kajastab inimeste vastastikust tegevuslikku sõltuvust - formaalne või mitteformaalne töö- ja rollijaotus. 2) EMOTSIONAALNE struktuur - kajastab isikliku eelistuse ja tõrjumise (sümpaatia-antipaatia) suhteid. Uurimismeetod sotsiomeetria. 3) KOMMUNIKATIIVNE struktuur - näitab teabe leviku teid grupis (ametlikud ja mitteametlikud). 4) ALLUVUSSTRUKTUUR - kajastab grupi liikmete staatust kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel, grupi juhtimisel.
pandi "valesüüdistuste" esitamise ees aastaks vangi. "Vanemuine" ja isamaakõned 1862.a oli ilmunud "Kalevipoja" rahvaväljaränne, mis eepose juba tuhandetele huvilistele kättesaadavaks tegi, 1846.a kolis J.V.Jannsen Pärnust Tartusse ja asus seal välja andma uut ajalehte "Eesti Postimees". Tartu kujuneski nüüd rahvusliku liikumise tähtsaimaks keskuseks. Lisaks Postipapale lülitus aktiivsesse rahvuslikku tegevuslikku tegevusse tema tütar Lydia, kes just Tartu perioodil sai kuulsaks kui hingestatud isamaalaulik Lydia Koidula.Perekond Jannsenite pulbitseva energia üks vilju oli "Vanemuise" seltsi rajamine 1865. aastal. "Vanemuise" hoone Tartus Jaama tänaval sai rahvusliku liikumise südameks ja just seal pidas 1868.a oma kuulsa esimese isamaakõne noor Carl Robert Jakobson. Ta oli sündinud
Koostöö tähendab inimeste ühist tegevust ühise eesmärgi saavutamiseks. Tähtis osa asjahuviliste vahelistel isiklikel kokkupuudetel. Esmatähtis on, et inimesed saavad vabalt suhelda. Nii vabatahtlik kooskõlastamine kui ka koostöö nõuab oma osalejatelt alati lisapingutusi. Need võivad olla: * suhtumuslikku laadi - soov ja tahe hakata oma tegevust teistega kooskõlastama, teistega koos töötama või neid aitama, neile vastu tulema; * tegevuslikku laadi - soov ja tahe mitte kõike ülemuse või kaastöötajate teha jätta või äraootavale sesiukohale jääda, vaid eelkõige ise midagi ette võtta. 6.5. Juhendlik kooskõlastamine Juhendlik kooskõlastamine tähendab tegevuste ja toimingute vahel kooskõla ja tasakaalu saavutamist ametlike alluvusvahekordade ning juhendmaterjalide abil. Üksikisikule või rühmale öeldakse või kirjutatakse ette, mida nad peavad terviku huvides tegema, millal ning kuidas tegutsema.
inimesega. Kokkuvõte: -Taju, sealhulgas isikutaju, on subjektiivne ja valiv nähtus, kuid tugineb üsna selgetele printsiipidele ja seaduspärasustele. - Teades seda, kuidas toimib isikutaju, saame edukamalt (=teadlikumalt) suunata oma suhteid. V Emotsioonid ja suhtlemine Kuidas emotsioonid sinu suhtlemist mõjutavad? Kui tuju on halb, siis kellegagi suhelda ei taha. Emotsioonid on läbielamuslikku, tunnetuslikku ja tegevuslikku (sh. väljenduslikke ja füsioloogilisi reaktsioone nagu valu) komponente omavad (või seda mõjutavad) inimese (või looma) aktiivsust mõjutavad psüühilised protsessid. • Kõik emotsioonid on lubatud ja millekski kasulikud. Kindlasti pole väga mõttekas olla kogu aeg positiivne. On täiesti loomulik, et vahel ollakse vihane, küll aga pole otstarbeks vihast tekkinud käitumine. Emotsioonide evolutsiooniline otstarbekus (Plutchik, 1980) Leidis, et igal emotsioonil on oma
Pidurdusega piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis. Tänu pidurdusele tekivad organismi üldise, mittekoordineeritud reaktsiooni asemel kindlad refleksid. Pidurdus on tähtsaks mehhanismiks reflekside koordineerimisel, millega kindlustatakse terviklik tegevus. Tal on suur osa uure, tingitud reflekside väljatöötamisel ning loomade ja inimese kõrgemas närvitegevuses üldse. Veel kaitseb pidurdus närvirakke kurnatuse eest. Pidurdus kujutab omapärast tegevuslikku seisundit, on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb erutusega koos. Tuntakse mitut erinevat pidurduse liiki, mõned neis tekivad pärast eelnevat erutust, nt pessimaalne e. parabiootiline pidurdus, teised erutusest eraldi (otsene pidurdus). Pessimaalne pidurdus. Kesknärvisüsteemis on selline pidurdus tähtsaks koordinatsioonimehhanismiks. Pidurdus tekib seoses liialt sagedaste või liialt kestvate ärritustega. Seejuures langeb närvirakkude labiilsus, nende erutuvuse
tollased kirjanikud ja kultuuritegelased. Need võiks samasse konteksti veel asetada. KV: Siin kindlasti mingile faktile lisatakse ilukirjanduslik kommentaar. Interpreteeriv suhtumine on siin väga jõuline. ,,KUUM" Süzee ühel kuumal suvepäeval kohtuvad mingi linna tühermaal kolm noort inimest Ruuben, Eneken ja Ing. Tärkab armastus ja teose alapealkirjaks ongi ,,Lugu noorest armastusest". Seda romaani võiks kutsuda modernistlikuks romaaniks. Siin on mitu tegevuslikku liini Ruubeni onunaisega seotud; onu Leemueliga seotud (see onu on vist mingisuguse aadlisuguvõsa vallaslaps). Ruuben üritab romaani käigus mõtestada tärganud noort, enneolematut armastust. Ta üritab nende õdedega kokku saada (armub Ingi). Kõik see püüdlemine ei vii tegelikult Ruubenit sihile, kuid kogu selle tegevuse käigus arutletakse väga intensiivselt selle üle, mis see armastus on. Proovitakse sellele tundele sisu anda. Ühelt poolt
Samavõrd ei ole teistel õigust ette kirjutada, kuidas keegi oma üldist vabadust teostada soovib. Teatud religioossed, kultuurilised ja sotsiaalsed konventsionaalsused võivad mõistagi ahendada inimese käitumist ja piirata või takistada eneseteostusvabadust. Olulisemad neist võivad olla fikseeritud üldise tahtena tavades, õiguslikus vormis aga seadustena, mis on PS § 19 teise lõike kohaselt järgimiseks kohustuslikud.153 Vaba eneseteostus hõlmab nii dünaamilist- tegevuslikku aspekti kui ka staatilist, oleku ehk seisundi aspekti. Igaühel on õigus kujundada end tegevuse või tegevusetuse läbi selliseks, nagu ta seda soovib ja tahab. Samas on tal ka õigus end määratleda just sellisena, nagu ta soovib ja tahab ning end vastavalt (teistele) inimestele, laiemale üldsusele, esitada. Seega igaühel on õigus oma kordumatule isiksusele, minapildile ning selle kuvandile väljaspool.
meetodid, sh õigusteaduse spetsiifiline metodoloogia ning spetsiifilised meetodid. Teaduse üldmetodoloogia ning meetodite suhtes on viimased üldise ja erilise ning osa ja terviku vahekorras. § 4. ÕIGUSÕPE Õigusõpe on positiivse õiguse, õiguse üldteooria aine ja uurimisobjekti ning positiivse õiguse rakendamise süsteemne tundmaõppimine ning interpreteerimine. Tundmaõppimine kätkeb endas 2 aspekti: 1) sisulist, 2) protsessuaalset ehk tegevuslikku. Sisuline aspekt tähendab õigusõppe objekti, st positiivset õigust ennast, õigusteooria ainet ning õiguse rakendamise teoreetilisi aluseid ja praktikat. Tegevuslik ehk protsessuaalne aspekt tähendab õigusõppe objekti tundmaõppimist kui spetsiifilist õppetegevust kindla metodoloogia ning meetodite alusel. Miks on vaja tundma õppida sissejuhatust õigusteooriasse? See õppeaine peab andma
annaabi.ee 
