eesmärgid tähtsuse järjekorda, tähtsuse järjekorras jagatakse eesmärkide saavutamiseks vajaminevad ülesanded grupiliikmete vahel, samuti pannakse paika tähtajad. Tegevuslikud ja mõõdetavad eesmärgid Tegevuslik eesmärk on eesmärk, mida saab kohe rakendada otsesesse tegevusse saavutamaks põhieesmärki. Mitte-tegevuslikku eesmärki seevastu ei saa saavutada konkreetse tegevuse kaudu. Mitte-tegevusliku eesmärgi saavutamine on umbmäärane ja raske ning seetõttu tuleks eelistada tegevuslikke eesmärke. Grupi eesmärgid peavad olema mõõdetavad. Tegevuslikud ja mõõdetavad eesmärgid on väärtuslikud mitmetel põhjustel. Nad aitavad juhendada liikmeid ülesannete planeerimisel ja nendega töötamisel. Mainitud tüüpi eesmärgid näitavad ka grupiliidri efektiivsust, kuna liidri tegevusi saab arvustada liikumisest grupieesmärkide saavutamise suunas. Selged eesmärgid teevad grupi juhtimise hõlpsamaks, kuna grupil on selge pilt, mida ja kuidas püütakse saavutada.
Kuigi õpetajal on samal ajal silme ees ka see, mida ta õpilastelt ühe või teise sisuga ootab, ei ole sellest eriti kombeks rääkida. Segaduste vältimiseks tuleks õpetajatel õpiülesandeid andes pöörata tähelepanu ka sellele, kas õpilased ikka teavad, millist sooritusoskust neilt sisuga seoses oodatakse. 5) B. S. Bloomi koolkonna õppekasvatustöö eesmärkide taksonoomiad. Õppe-eesmärkide taksonoomiate ehk klassifikatsioonide ülesanne on kirjeldada õppimise (tegevuslikke ja soorituslikke) tulemusi psühholoogilistest terminites. On hierariline. Inimtegevuse, sh õppimise tulemused saab jaotada kolmeks suureks valdkonnaks: • kognitiivne ehk tunnetuslik (teadmine, mõistmine, rakendamine, analüüs, süntees, hindamine) • afektiivne ehk väärtushinnanguline-hoiakuline (märkamine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste süstematiseerimine, isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine)
Kuigi lennufirmad on teadlikud kütusehindadest, siis moodustavad need ainult osa hilinemistega seotud kulutustest. Tihtilugu ei oska lennuettevõtted ise tõelisi kulusid arvestada just puuduliku informatsiooni tõttu. Airbus on väitnud, et kui lennufirma raamatupidajad uuriksid teisi ajaga seotud kulusid, kui nad seda senini teinud on, oleks ettevõttel võimalik olulist edu saavutada. Praktikas aga on keeruline lennuettevõtte finantsanalüütikuid veenda tegevuslikke piirkulusid hindama. Antud uurimuses keskendutaksegi seetõttu hilinemistele lennutranspordis ning hilinemistest põhjustatud kulude juhtimisele. Selleks kalkuleeritakse erinevate lennuetappide piirkulud, mis näitavad lisandunud kulusid ühe minuti opereerimiseks. Seejärel leitakse ühikukulud, mis seotud minutilise hilinemise lisamisel lennugraafikusse enne lendu ning võrreldakse täielikult kasutatud, osaliselt kasutatud
mõtlemist. Eel – sõna kirjeldab mõtlemise taset. Käsitletav mõtlemine ei ole veel loogiline, põhineb paljuski veel intuitiivsetel otsustel. Kui laps sensomotoorsel etapil mõtleb pallist kui näeb palli, mängib sellega, tunneb seda. Siis nüüd, võib laps mõelda pallile seda nägemata ja katsumata. Tal on kasutuses pall nimeline sõna ja meeltes kujutluspilt sellest. Laps kasutab nüüd tegevuslikke, pildilisi ja sõnalisi vasteid esemetele, asjadele ja sündmustele. Ta tutvub maailmaga seda kogedes, kujutledes asju ja käsitledes juhtunut sõnade abil. Eeloperatsioonide mõtlemise etapile on omane enesekesksus ehk egotsentrilisus. Laps on maailma naba. Ta mõtleb kõigest iseendast lähtuvalt. Lapse omad soovid ja vajadused juhivad mõtlemist. Ta ei ole