Kõnetegevuse psühholoogia 3. seminar
laps kõneleb
iseendast ja tunneb huvi täiskasvanu elu-olu vastu. laps otsib vastastikust mõistmist ja
tunnetele kaasaelamist. Laps hakkab arutlema eetiliste probleemide üle. Kasutab
pikemaid lauseid, kõnes on rohkem inimest ja tema tegevust iseloomustavaid sõnu. See
suhtlemisvorm on oluline kooliküpsuse tunnus: laps on valmis olema õpilase rollis.
Millised on peamised suhtlemisvormid kahe lapse vahel erinevatel arengu
etappidel?
Praktilis-emotsionaalne: kuni 4 a. Isikulis-tegevuslikest motiividest kantud. verbaalsete
kontaktide osakaal kasvab kuni 75% etapi lõpuks.
Tegevuslik-situatiivne: 4-6 a. kujuneb koostöö, mängudes eelistatakse eakaaslalst
täiskasvanule. Motivid tegevuslikud, isikulised, vähesel määral tunnetuslikud. situatiivne
kõne kuni 85%.
Situatsiooniväline- tegevuslik: alates 7a. Juhtiv tegevus on mäng reeglite järgi.
Motiivid isikulised, tegevuslikud ja tunnetuslikud. Peamine suhtlemisviis kõne, kujuneb
normatiivne suhtlemine ja käitumine.