3) Probleem: 1) Tihti tuleb näha elu mujal, mõistmaks, et kodus on ikkagi kõige parem. Ekke rändas palju ringi, seikles koos rändnäitlejatega, käis Lapimaal tundrates ja mujalgi, enne kui taipas, et tema sisemised allikad asuvad siiski kodus. Paralleeliks päriselust võib tuua üliõpilaste (noorte) minekud välismaale, et saada uusi kogemusi ja avardada silmaringi. Siiski tulevad paljud hiljem tagasi, leides, et kodus on siiski kõige parem. 2) 4) erinevad tegevusliinid: eneken- ekke ekke rändamised seos ekke ja kodukohaga 5) Tegelaste iseloomustus: Ekke Moor: Ta oli noormees, keda peeti logardiks ning saamatuks. Ekke Moorile meeldis ka väga lugeda ning ta proovis ise vahepeal värsse kirjutada, mida ta saatis Enekenile, tüdrukule, keda ta armastas, kuid kellega ta koos olla ei saanud, kuna tüdruku isale ei meeldinud Ekke Moor. Ekke oli seiklushimuline ja julge – rändas ringi ja sai palju uusi tutvusi. Allikate otsimise ajal muutus ta küpsemaks,
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Märkus: kõik nimed on raamatust õigesti maha kirjutatud. Punktid ei ole peatüki kirjeldused, vaid teemadeks jaotatud. Punktid 1-8 on 1.osa, 9-11 on 2.osa (kokkuvõtlikumalt tehtud). Sündmused ei ole siin päris täpselt kronoloogilises järjekorras. Tegevus toimub Moskvas 1929-1940. 1. MASSOLIT'i (kirjanikeühendus vms) juhatuse esimees Berlioz ja poeet Ivan Nikolajevits räägivad pargipingil. Sinna ilmub salapärane välismaallase käitumisega Woland, kelle ennustuse järgi sureb Berlioz trammi alla jäädes ja pea eraldub kehast. Natukese aja tagant see ka juhtub ning poeet on hullumas. Ta üritab Wolandit jälitada/kinni püüda, aga see ei õnnestu tal. Lõpuks satub peale mitmeid insitente hullumajja. 2. Berliozi korterikaaslane Stjopa Lihhodejev leiab hommikul oma korterist ärgates eest Wolandi, tema tõlgi Korovjevi (Fagott) ja imeliku paksu kass...
Raamat ei anna küll vastust, et minategelane oleks oma koha elus leidnud, aga arvan et see ,,rännak teispoolsusesse" leevendas tema üksindust ning muutus ta avatumaks kõigele uuele ja erilisele. 4. Tegelaste iseloomustus pluss näited Raamatu tegelastele on raske anda hinnangut, kuna tegelaskujud muutuvad ning täielikku ülevaadet ei tekigi.( nt. pastor Roth; kelner Bobby, keda kohus süüdistas liigses uhkuses) Peategelane- üksik, mõtlik 5. Erinevad tegevusliinid "Hingede öö" jaguneb kolme ossa: "Surnud Mehe maja", "Seitse tunnistajat" ja ´"Kiri proua Agnes Rohumaale". "Seitse tunnistajat" - algab piiripunktist, jätkub ooteruumiga ning jõuab välja kohtuni, kus tõesti esinevadki seitse tunnistajat. Ainult et need seitse tunnistajat on justkui ise süüpingis. Need oleks justkui kirjaniku alter egod või tema isiksuse eri tahud. Seitse tunnistajat annavad aru seitsme surmapatu teemadel. Iga tunnistaja ajal kirjutatakse see "patt" tahvlile
Nipernaadi Maret: Kohtusid, kui Maret oli veel võetud, suhtes Jaanusega. Nipernaadi luiskas Mareti isale kui paha mees Jaanus on ja isa keelaski paaril suhtlemise. Maret armus Nipernaadisse, poiss valetas kui rikkas ta tädi on ja, et see on kohe suremas, pärib ta kogu tema vara. Alguses Maret ei uskunud seda, aga muutis meelt. Siis ilmub välja Nipernaadi naine, kes räägib ära, et ta mees rändab igal suvel nõnda ringi ja ajab naistele kärbseid pähe. 3. Tegevusliinid: - valetamine - rändamine 4. Kolm põhiprobleemi: - Kas valel on lühikesed jalad? - Kas väike valge vale on lubatud? - Kas Nipernaadi tegu on kohati õigustatud? 5. Pealkirja tõlgendus: Minategelane 6. Seos kaasajaga: Kaksikelu elamine, mees käib nö konverentsil, kuigi külastab oma teist naist.
Kuidas mõjutavad meid teised inimesed? 4. Peategelaste iseloomustus pluss näited Katarina Benincasa: hooliv- Katarina armastas iga inimest, ta leidis aega iga abivajaja jaoks. ennastohverdav- ta ohverdas kõik oma maise elu ning pühendus ainult Jumalale(ohverdas nt. noorusaastad, juuksed, abielu jne.) alandlik-pidas ennast kõige väiksemaks, täitis alati Jumala käsku pühendunud- pühendus täielikult kõigele mida ta ette võttis, ei andnud alla, usaldas Jumalat. 5. Erinevad tegevusliinid Raamatule on lähenetud nö kahelt poolt, üks pool on see kuidas autor kõigest kirjutab ning jutustab Katarina elust, kuid igale peatükile järgneb mingi tegelase(kes on antud peatükiga seotud) vaatepunkt asjale, lähtudes selle tegelase vaadetest ja läbielamistest. 6.Teose ideestik Arvan et teose idee võiks olla et elu tuleb elada mitte ainult iseendale, vaid ka teistele ja et tõelise rahu oleme leidnud vaid siis, kui oleme leidnud Jumala. 7. Isiklik arvamus
kui raske on raske on armastus sõjaajal. Catherine tundus raamatus rohkem kiindunud või huvitatud suhtest kui Henry. Henry tahtis rohkem suhtega mängida. Catherine oli väga klammerdunud. Catherine suri Sveitsis nende esiklapse sünni ajal, samuti ka nende laps. Henry: Peategelane Henry oli klassikaline tösine mees, kes valetas enda huvides. Henry Rinaldi: Henry ja Rinaldi olid toakaaslased ja head sõbrad. Rinaldi 3. Tegevusliinid: - sõja pidamine - armastus sõjaajal - kaotused elus 4. Kolm põhiprobleemi: - Kas sõjas on võimalik jääda adekvaatseks? - Kas armastus sõjaajal on võimalik? - Kas valida mõistus või tunded? 5. Pealkirja tõlgendus: Sõjapidamine toob kaasa rohkem kannatusi ja halba kui võidurõõmu. Võitlus iseendaga, tema relvaks oli introvertsus, aga raamatu lõpus relvad langesid. 6. Seos kaasajaga:
Holden tegi näo nagu ta saaks aru ja võtaks sellest õppust kuid siiski läks kõik allamäge. Holden Sally: Sally oli poisi tüdruksõber. Holden oli väga muutliku meelega, kord kui kirg oli suur siis Sally oli tema oma ja kordadel kui nägi talle huvipakkuvaid naisisiksusi oli Sally talle kui tühikoht. Noortel tekib konflikt sest tüdruk ei ole nõus Holdeniga ära põgema, mille peale poiss vihastab ja solvab Sallyt. 3. Peamised tegevusliinid: · Alkoholi kuritarvitamine · Enese otsingud · 4. Kolm põhiprobleemi: - Kas põgenemine lahendab probleemid? - Kas idealiseeritud täiskasvanu elu on hea? - Kas kooliharidus on vajalik? 5. Pealkirja tõlgendus: Holden tahtis valvata lapsi rukkipõlul, mis asus kuristiku lähedal, et lapsed sisse ei kukuks. 6. Seos kaasajaga: Kõik ongi kaasaegne, enese leidmine läbi mässulise nooruse joomine, suitsetamine jne
2008. aastal Transilvaania filmifestivali (Rumeenia) võistlusprogrammis parima operaatoritöö auhind 2008. aastal festivali "Kinosokk" (Anapa, Venemaa) parima filmi auhind 2008. aastal Brüsseli sõltumatute filmide festivalil peaauhind 2. Filmis oli mitmeid postmodernismile omaseid tunnuseid nagu näiteks: Erinevad sündmused ei olnud üksteisega tugevalt seotud Film oli fragmentaarne Kindla teemaderingi eristamatus Paranoilisus 3.Tegevusliinid: Üksikema Laura (üritab koos oma tütrega elus edasi minna ning seda ilma ühegi meheta) Kirjanik Mati (soovib oma naist tagasi või üldse kedagi enda kõrvale) Juuksur August ( soovib leida sidet väikese tüdrukuga) Sveitser Theo ( naiste lemmik, üritab ennast pidevalt tõestada) Arhitekt Maurer (tahab maailma parandada, mõtlemata sellele, et lähedastega on suhted sellepärast pidevalt halvenevad)
Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. 6. Tegevusliinid: Taavi – Juuljus Juuljus – Kristiine – Sessi 7. Ideestik – „Tee tööd, näe vaeva, siis tuleb ka armastus!“
,,VANAD JA NOORED" lahkab põlvkondade erinevaid suhtumisprobleeme. Talu tahetakse mõisaorjusest vabaks osta, kuid põlvkondadel erinev suhtumine. ,,KÄBE KAAREL JA TEMA NOOR NAINE" Inimese bioloogiline käsitlus. Lugu ühest keskealisest taluperemehest, kes võtab endale noore naise. Konflikt- naine tahab last, mehe vanus takistuseks. ,,RAHAAUK" selles segunevad realism ja sümbolism. Jooksevad kokku erinevad tegevusliinid: revolutsiooni temaatika, usuhulluse teema( lahkusuliste probleemid) ning üks peategelane näeb unes rahapada, mida hakkab päriselus otsima ning kaevab meeletu augu, mis täitub veega ja kuhu üks perekonnaliige upub. KOKKUVÕTE: Tunneb maaolustikku, oskab detailselt kirjeldada. Tegelased on loomutruud, tegelaste . suhu on kirjutatud palju ehedat kõnekeelt. II PERIOOD: Valitsema hakkab impressionism, on näha ka sümbolismi sugemeid. Domineeriv zanr- novell. Palju
(enne oli Polonius Hamleti järele nuhkinud). Samamoodi juhtus ka Rosencranzti ja Guildenstemiga, nad said mõlemad mere peal surma (Hamleti käsul), pärast vanade sõprade teesklemist ja tegelikult ta järele nuhkimist. Nt. Rooma impeeriumi ajal, kui kuningas Prasutagus suri ja mõned roomlased röövisid ta naise ja tütred ning piinasid ja vägistasid neid, kogus Kuninga naine enda ämber armee ja hävitas kogu Camulodunumi linna, sealhulgas tappes u 80 000 inimest. 4) Erinevad tegevusliinid: Hamleti kõhklused ja kättemaks Claudiuse plaanid võimu saavutamiseks 5) tegelaste iseloomustamine: Hamlet - Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Ta isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt
Tooni elus, kes palvetab Kustas eest, et see merelt tagasi tuleks, mitte oma mehe eest. Kuidas suudatakse aktsepteerida mere julmust? Väga raske on leppida kallite inimeste surmaga. Otsitakse süüdlasi, aga tuleb edasi minna. Inimeed peavad endale elgeks tegema, et antud olukorras on meri nii andja kui võtja rollis. Ilma mereta poleks inimesi, ses ainult merest seal elataksegi. Ollakse harjunud selliste eluviisidega ning usun, et teisiti ei osataks elada. TEGEVUSLIINID: Uskumatu tegevusliinina tekibki Kustase ja Tooni armastus. Tegelikult peaks tegemist olema Hilde ja Kustasega, aga elu mängis neile vingerpussi ning naine saab haiget. Teatus armastussuhe on kindlasti mere ja meeste vahel. See on küll kummaline suhe, aga siiski mehed saavad aru, etmeri annab ja võtab ning armastavad teda selle pärast. See on nende toit ja elu. Uskumatuna tunduvad perekondade läbisaamised pesesiseselt. Kuigi
Kaua ei leia tormakas külapoiss oma kutsumust. Tegutseb läbimõtlematult, libastub seiklustesse. Olles lapsepõlves kaotanud ühest silmast nägemise, jääb ta kivisid õhates ka teisest silmast pool pimedaks. Anna kutsub teda Kõrbojale peremeheks, kuid Villu arvab, et ta ei ole vääriline sellele kohale. Teose lõpus laseb Villu ennast maha ning Eevi koos Villu pojaga läheb Kõrboja Anna juurde elama. Anna hakkas väikesest Villust Kõrbojale peremeest kasvatama. (Tegevusliinid: 1) Villu ja Eevi, 2) Villu ja Anna) Teose põhiteemaks on inimestevahelised suhted kahes talus ja Anna peremeheotsingud Kõrbojale. Põhiideestik: Mitte põgeneda probleemide eest, sest igale asjale on lahendus. Tihti tuleb elus ette olukordi, mis pole meeldivad, kuid tuleb kaaluda erinevaid võimalusi, kuidas asjad lahendada. Paljudel juhtudel ei saa ainult oma tunnetest lähtuda, on kohustusi mida ei saa vältida aga millele võib leiduda erinevaid võimalusi, kuidas probleeme lahendada
Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus,
Põhiprobleemid: Miks on inimesed sunnitud lahkuma oma kodumaalt? Teoses põgenes Ravic natsliku diktatuuri eest. Eluline näide: Nõukogude tsensuur sundis suurt osa Eesti kirjanikke Rootsi kolima, näiteks August Gailit. Kuidas tulla toime minevikust kummitama jäänud traumadega? Ravic saadetakse 1933.aastal koonduslaagrisse kahe mehe varjamise eest. Teda piinab ohvitser nimega Haake, keda kohtab hiljem juhuslikult tänaval ning kelle ühel hetkel salaskeemiga mõrvab. Tegevusliinid: 1) Ravici pagulase ja arsti elu liin, 2) Ravici suhete liin, 3) Ravici lahkuminekutramad ja Haake Tegelaste iseloomustus: Ravic (tegeliku nimega Ludwig Fresenburg) põgenes tolleaegse riigi korralduse eest. Dokumentide puudumise tõttu ei saanud Ravic nautida paljusid hüvesid. Praktiliselt võimatu oli hankida elukoht väljaspool hotelli „International“ ja töötama pidi range saladuskatte all. Seda kasutas ära kirurg
romaani tuuma. Romaani tööpealkiri "Lõpp hea kõik hea" näitab siiski vaid, kui kaugele arenes teos valmimise käigus oma algmõttest. Autori kavatsetud optimistlikku tooni varjutas traagiline faabula: peale Pierre Bezuhhovi ei pääse sõjaaja segadustest terve nahaga mitte keegi, Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kui nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga pea kogu varanduse maha kaardilaua taga. "Sõja ja rahu" tegevusliinid hakavad hargnevad alates aastast 1805, mil vene aadel naudib oma kuldajastut: kõrgem seltskond lõbutseb Peterburi ja Moskva luksuslikel ballidel või väljasõitudel maale. Aadlipreilid uhkeldavad oma uusimate tualettidega; aadlinoorukid püüavad avaldada muljet omavahelise võidujoomise või hasartmängudega; taamal arutavad nende vanemad pooleldi naljatades, pooleldi murelikult dünastia jätkamise strateegiaid, mis aitaksid tütardel soodsalt tanu alla saada
Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik
18. okt. 05 Narratiiv Benedict Anderson ,,Mõttelised kogukonnad" Seostab kirjanduskultuuri teket rahvusühiskondade tekkimisega. Tekib ühtne inforuum inimesed hakkavad lugema ühtesi ja samu uudiseid, samas keeles. Kaasaaegne romaan tekkis ajakirjanduse pinnal. Romaanid olid seotud reaalsete sündmustega. Nad on üles ehitatud paljude tegelaste ja (paljude) paralleelsete tegevusliinidega, erinevad sellepoolest luuletustest ja lühijuttudest. Tegevusliinid ja tegelased põimuvad omavahel ainult natukene. Kõik (tähtsad) tegelased ei pea omavahel tuttavaks saama, seega on tegemist nagu osaga ühiskonnast. Virginia Wolf ,,Mrs. Dalloway" näiteks. Kuulevad sama kellalööke ja tunnetavad teineteist. Kui varasemas ühiskonnas olid tähtsad hierarhiad, siis rahvusühiskonnas ei oma see niivõrd suurt tähtsust. Rahvuskollektiividel on kõigil kesksed lood enda kohta. Lugu: Me oleme siin Eestimaal olnud juba viimased 10 000 aastat
komplikatsioonideta, suurim probleem on ellu jääda ja kuidagi suuta elada ka nii rahututel aegadel. Kogu raamatus on tunda läheneva sõja külma hingust, autor toonitab tihti käärimist, mis tol ajal Euroopas toimumas oli. "Mõtlemisvõime rikub inimese võimaluse õnnelik olla." Tundub, et tegelaste elu võiks olla palju õnnelikum, kui nad endile asju keeruliseks ei mõtleks. Pidevalt on inimeste tõelised motiivid ja käitumiste põhjused kusagil peidus, ausust on vähe. Tegevusliinid: 1) Ravic ja Joan. 2) Ravici patsiendid Lõbunaised Lucielle, kes haiglas abordi tegemise pärast Kate Hegström (vähk) – surmale määratud 3) Ravic ja tema kolleegid Veber (Ravici sõber) Durant (tahab, et tema eest opereeritakse) 4) Haake ja Ravic 5) Ravic ja Morozov Põhiprobleemid: - Kas armastus korvab kõik? - Kas kodumaalt põgenemine on õige? - Kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi? - Kas heategu jääb karistamata? - Kas sõda on väärt inimelusid?
Kirjutades oli Dostojevski kreedoks: ,,Olla ja jääda inimeseks, igavesti otsida." Esialgne kriminaalromaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks. Stiil on väga hea eesmärgiks sokeerida =>kõrts, tänav, odavad motellid, kõik väga reaalne, räiged, räpased, masendavad. Inimesed ükskõiksed, toored, julmad, ei pürginud millegi poole. Lause on katkendlik ja jätab närvilise mulje. Suur tähelepanu silmadel. Tegevus on tegelikult lühike, kuigi tundub pikana. Tegelasi on ~90. Tegevusliinid: 1)Raskolnikov; 2)Marmeladovite pere; 3)Dunja, ema; 4)mehed, kes tahavad Dunjat: Svidrigailov ja Luzin. Dostojevski tahab näidata, miks kuriteod sünnivad. Ta jagab inimesed kahte liiki: harilikud ja erilised. Lõi teooria, et selgusele jõuda maailmakorralduses, miks osad saavad kõrgemale, muutuvad tapmise tõttu iidoliks N: Nap. Tegevus toimub 1860-ndate aastate Peterburis, mis ühelt poolt on piinatud naiste, nälgivate laste
Lisaks veel mitmetes ajaloolistes isikutes: Marguerite de Valois ja Marguerite de Navarre, kes mõlemad olid 16. sajandi Pranstusmaa kunginliku õukonna liikmed olid. "Väike vihje: üks kuueteistkümnendal sajandil elanud Prantsuse kuninganna oleks arvatavasti väga üllatunud olnud, kui keegi oleks talle öelnud, et aastasadu hiljem toetan ma Moskva ballisaalides käe alt tema veetlevat lapselapselapselapselast." (M&M lk 247) Kuigi Moskva ja Jerelaimi tegevusliinid peaksid kõrvuti jooksma, puudub ühes Margarita analoog, sarnasus Nizaga on liialt ebakindel. Tema tegelaskuju sümboliseerib aktiivset, armastavat ja päästvat alget, lõputu kaastunde allikat. Jerelaimis avaldub see mitmete tegelaste, eelkõige Pontus Pilatuse ja Leevi Matteuse, toimimistes. Meister, teose nimikangelane ja peategelane. Esimene ja kõige ilmselgem prototüüp on loomulikult autor ise. Mitmed sarnased jooned, alates nime esitähest ja väikesest sümboolse
Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa- aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta
Meister selle põletab. "Vaikse karjatusega tormas ta paljakäsi ahjust välja kiskuma seda viimast, mis sinna veel oli jäänud - paberipakki, mis alumisest servast juba põles." Samas on teatud eeskuju Fausti tegelases Margaretas, kes samamoodi päästab oma armastatu, kuid peab selleks sõlmima kokkuleppe saatanaga Kuigi Moskva ja Jereslaimi tegevusliinid peaksid kõrvuti jooksma, puudub ühene Margarita analoog, tema tegelaskuju sümboliseerib aktiivset, armastavat ja päästvat alget, lõputu kaastunde allikat igas olukorras. Meister, teose nimikangelane ja peategelane. Kõige ilmselgem prototüüp on loomulikult autor ise. Mitmed sarnased jooned - nime esitäht ja väike sümboolne tähendus mütsile, mõlema mehe kirjandusliku tegevuse takistamisega väliste jõudude poolt.
Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik - väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik
· Suletud vorm klassikaline dramaturgia, ideaalne näidend. Korrapärane ülesehitus (sissejuhatus > konflikt > lahendus). Aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kõrvalliinid allutatud põhiliinile. Funktsionaalne. Püramiidiskeem vastab Freytagi püramidskeemile. Pinge areneb tõusvalt ja või kahanevalt. Selgelt saab eristada - ekspositsiooni ehk tutvustust (tegelased, eelnevad sündmused, võib olla monoloogina) - dispositsiooni ehk sõlmitust - kulminatsiooni, kui kõik tegevusliinid on koos haripunktid, kus selgub, kuidas konflikt edasi hargnema peaks - konklusiooni ehk lahendust (võib esineda Deus ex machina kujul). · Avatud vorm draamatekst rikub klassikalisi reegleid, vastandudes suletud vormile. Rikub kompositsioonireegleid, kehtestades uusi. Oluline kompositsiooniprintsiip on montaaz. - Episood-draama lõdvalt omavahel seotud stseenid, mis moodustavad terviku
Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine
Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik
teised suhted. Ravic on arst, kes tegelikult ei võiks Prantsusmaal arstina töötada. Tal on sõber Morozov (mingi klubi/lokaali uksehoidja), kelle kaudu Joan saab lauljana tööd. Ravic näeb Pariisis Haaket (tegelane koonduslaagrist, kelle tõttu tapeti alastamatult ka naisi ja lapsi) ning tapab ta. Joan sureb oma armukese tulistamise läbi. Prantsusmaal kuulutatakse sõda ja Ravic saadetakse koonduslaagrisse. Tegevusliinid: Ravic ja Joan. Ravici patsiendid Lõbunaised Lucielle, kes haiglas abordi tegemise pärast Kate Hegström (vähk) surmale määratud. Ravic ja tema kolleegid Veber (Ravici sõber), Durant (tahab, et tema eest opereeritakse) Haake ja Ravic Ravic ja Morozov Põhiprobleemid: Kas armastus korvab kõik? Kas kodumaalt põgenemine on õige? Kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi? Kas heategu jääb karistamata? Kas sõda on väärt inimelusid? Kas allaandmine on lahendus?
suuta elada ka nii rahututel aegadel. Kogu raamatus on tunda läheneva sõja külma hingust, autor toonitab tihti käärimist, mis tol ajal Euroopas toimumas oli. "Mõtlemisvõime rikub inimese võimaluse õnnelik olla." Tundub, et tegelaste elu võiks olla palju õnnelikum, kui nad endile asju keeruliseks ei mõtleks. Pidevalt on inimeste tõelised motiivid ja käitumiste põhjused kusagil peidus, ausust on vähe. Tegevusliinid: 1) Ravic ja Joan. 2) Ravici patsiendid Lõbunaised Lucielle, kes haiglas abordi tegemise pärast Kate Hegström (vähk) surmale määratud 3) Ravic ja tema kolleegid Veber (Ravici sõber) Durant (tahab, et tema eest opereeritakse) 4) Haake ja Ravic 5) Ravic ja Morozov Põhiprobleemid: - Kas armastus korvab kõik? - Kas kodumaalt põgenemine on õige? - Kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi?
annaabi.ee 
