Eesti uusaeg (1710-1900)
-95. aasta algus. Vaatamata sellele,
et kohalikud olid sellele vastu, hakkab seesama kirikuseadus reguleerima kirikuelu.
Kehtib kuni 1832. aastani. Siis võetakse ette kirikuseaduse muutmine (puudutas
protestantlikke uske). Siinse uue kirikuseaduse juures saab aluseks vana seadus.
Kirikuseadus näitas kiriku juhtimise hierarhia, milline on jumalateenistuse läbiviimise
kord (tavajumalateenistused, pidupäevade jumalateenistused, matused, ristimised,
sakramentide jagamine jne), pastorite tegevuskompetents, kiriku valitsemine,
vaimulike eksimuste eest karistamine oli üsna mahukas. Praktiliselt kõikides
kogudustes oli olemas. 18. sajandil toimub oluline muudatus, seda soovisid linnade
magistraadid ja rüütelkonnad. Põhimõtteliselt tehakse vahet kiriku juhtimisel
igapäevastel asjadel ja vaimulikel asjadel. Vaimulikke küsimusi pidid lahendama vaid
vaimulikud. Igapäevane elu pidi olema kooskõlastatud rüütelkondadega. Kõige