2000; Neely et al. 2000; Garengo et al. 2005; Stringer 2007) ja tasakaalustatud (vt Kaplan, Norton, 1992; Garengo et al. 2005; Stringer 2007). Vastavalt Bitici jt. (2000) on dünaamiline TJS määratletud kui süsteem, mis jälgib arenguid ja muutusi organisatsioonivälistes (ettevõtete puhul nt turusituatsioon, regulatsioonide ja tehnoloogia areng) ja -sisemistes (nt töötajate kvalifikatsioon, täiendkoolitusvajadus, ettevõttes kasutatav tehnoloogia) tegevuskesk- kondades. Nii nagu muutuvad tegevuskeskkond ja organisatsioonid ise, on vaja muuta ka TJSi, et säilitada nende asjakohasust ja kasulikkust, et arendada oma tulemuslikkuse juhtimist tegevuskeskkonna muutustele reageerivaks ja selle abil jätkusuutlikuks. Nagu märgivad Ferreira ja Otley (2009), rakendub TJSide muutus eelkõige tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise meetoditele ja tulemuslikkuse võtmenäitajatele (-mõõdikutele), aga ka tulemuslikkuse juhtimise info kasutamisele.
müügiprognoos oli 120 tk kuus, tegelik müük aga 100 tk, on erinevus on 20 tk, mis on reserv- varu planeeritud suuruseks. Keerukamad meetodid põhinevad valdavalt standardhälvete statistilisel mudelil, mis on end tõestanud efektiivse vahendina optimaalse reservvaru määramiseks erinevates tegevuskesk- kondades. Küsimused 1. Millistel tingimustel on õigustatud EOQ valemi kasutamine? 2. Millistel juhtudel on põhjust mõelda EOQ valemi kasutamisele? 3
annaabi.ee 
