,,Ümar" ristkülik Tegevuste esitamiseks, Romb otsustuste ehk tingimuselike hargnemiste jaoks, paksud paralleelsed jooned paralleelsete-konkureerivate tegevsuharude esitamiseks. Must ringike töövoo algoleku jaoks, ,,härjasilma" sümbol lõppoleku jaoks, ,,ujumisrajad" Tegutsejate (rollide) jaoks. Ristkülikud ,,tavaliste" olekute jaoks. Eri tüüpi nooled juhtimisvoogude ja objektivoogude jaoks. 3. Olekudiagrammi tegemine üldtuntud protsessi kohta. 4. Tegevusdiagrammi tegemine üldtuntud protsessi kohta. : Klient : M üügiosakond : Tootmis osakond Tellimuse Tellimuse esitamine registreerimine Tellimus e otsus tamine
Suhtlusmeediast 24. Infosüsteemi millise vaate osa moodustab andmemudel? Andmevaate 25. Restorani külastaja tellis kalasupi, ahjuprae, koogi ja mahla. Millise elemendiga restorani infosüsteemis on tegemist? Andmetega 26. Mis ei kuulu infosüsteemi koosseisu? Ruumid, kus arvutid paiknevad 27. Milleks kasutatakse andmemudelit? Infosüsteemi andmete struktureerimiseks, et kirjeldada reaalse maailma obejektide kohta käivaid andmeid. 28. Millega on tegevusdiagrammi kontekstis antud tähistuse puhul tegemist Protsessis tegutseja 29. Milline väide on õige? Antud tegevusdiagrammi osa (ilma algus-ja lõppolekuta): On üldjoontes korrektne kuna tegevusele järgnevad otsused ning kõik protsessid on järjestatud 30. Täidke lünk “Avaldust, mis määratleb või piirab organisatsiooni tegemises mingit aspekti eesmärgiga kontrollida organisatsioonis teostatavat käitumist nimetatakse…” Ärireegliks 31. Täida lünk
tegevuse protsessi sees. Infosüsteemi aspektist sõnumi laekumine, mis nõuab tegutsejalt või tarkvarasüsteemilt reaktsioonina infotöötegevust 21. Tegevuse mõiste- ühe inimese poolt täidetav ülesanne, mida täidetakse ühes kohas samaaegselt vastusena ettevõtet puudutavale sündmusele, mis lisab mõõdetavat ärilist väärtust ning jätab endast maha andmed terviklikul kujul. 22. Tegevusdiagrammi notatsioon: tegevuse seisund, mis tähistab töövoo sammu teostamist siire, mis näitab, milline tegevuse seisund järgneb millisele käivitatakse tegevuse lõppemisega, mida tegevuse seisund esitab otsustuspunkt, mille järgi tegevuse lõpetamisel kontrollitakse, milline siire alternatiivsetest siiretest järgneb sünkroniseerimisjooned, millega saab näidata paralleelseid alamvoogusid 23. Reeglid ja põhimõtted tegevusdiagrammi joonistamisel:
Arve koostamine r r r c r 13 5Infosüsteemi ajaline vaade Järgnevalt esitatakse firma kahte põhiprotsessi kajastavad kaks tegevusdiagrammi ja ühe põhiprotsessi taga oleva põhiobjekti seisundidiagramm. 5.1 HOOLDUSE TEOSTAMISE TEGEVUSDIAGRAMM Järgnevalt esitatakse tegevusdiagramm, kus kirjeldatakse täpsemalt hoolduse teostamise protsessi. 14 5.2 HOOLDUSEKS VAJAMINEVATE OSADE HANKIMISE TEGEVUSDIAGRAMM Järgnevalt esitatakse tegevusdiagramm, kus kirjeldatakse täpsemalt hoolduseks vajaminevate varuosade hankimist. 5
tühistamine
Püsikliendiks C
registreerimine
Konto andmete RU
muutmine
11
Püsikliendi konto U D U
kustutamine
12
5. Infosüsteemi ajaline vaade
Järgnevalt esitatakse Forum Cinemas' infosüsteemi kahte põhiprotsessi kajastavat kaks
tegevusdiagrammi ja valitud kahe põhiprotsessi taga olevate põhiobjektide seisundidiagrammid.
5.1 Pileti ostmise tegevusdiagramm
Järgnevalt esitatakse pileti ostmise tegevusdiagramm. Tegemist on ühe tähtsama tegevusega
seoses selle infosüsteemiga, kuna põhiline finantsiline tegevus ongi seotud kinopiletite
(välja)ostmise ja müümisega.
Tav aklient / püsiklient :
reaktsioonina infotöötegevust. Tegevuse mõiste Ingliskeelse mõistena "Activity", "Task" või "Elementary Business Process". Selle aine kontekstis on need mõisted samatähenduslikud. Ingliskeelse definitsioonina "A task performed by one person in one place at one time in response to a business event, which adds measurable business value and leaves the data in a consistent state". Tegevust saab defineerida ka kui tulemuse loomiseks tehtavat tööhulka. Tegevusdiagrammi notatsioon 1.tegutseja 2. Tegevus 3.siire (näitab milline tegevus järgneb millisele) 4. otsustuspunkt (decision point) - tingimuste kontroll ja otsustamine, milline siire alternatiivsetest siiretest järgneb 5. protsessi käivitust tähistav sündmus (sõnum), mis on sisendiks protsessi esimesele tegevusele 6. protsessi lõppu tähistav sündmus (seisund) tähistab välisele tegutsejale väärtuse üleandmist või protsessi katkemist 7. sünkroniseerimisjoon (syncronising
võtab sisendina eelmise või eelmiste, paralleelselt tehtavate tegevuste väljundi (kui on tegemist protsessi esimese tegevusega, siis sõnumi väliselt tegutsejalt); teeb midagi sisendiga või sellega seotult, kusjuures midagi tegemine peab olema mõõdetav ajaliselt, ressursiliselt ja rahaliselt annab oma töö tulemuse sisendiks järgmis(t)ele tegevus(t)ele või protsessi lõpptulemusena välisele tegutsejale · Tegevusdiagrammi notatsioon Protsesside teostuse visualiseerimiseks UML diagrammitüüp ,,tegevusdiagramm" (Activity Diagram), mis protsessi teostuse täielikkuse huvides peaks sisaldama nii põhivoogu kui alternatiivseid vooge. (kasutatud ArgoUML sümboleid): · Reeglid ja põhimõtted tegevusdiagrammi joonistamisel protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega sõnumi laekumine sellele reageerimiseks protsessi esimese tegevuse tegemiseks
Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Eksisteerib mitmeid erinevaid UML profiile spetsiaalselt ärimodelleerimise jaoks. UML ärimodelleerimise tehnikad Tänapäeval on olemas kaks põhilist UML ärimodelleerimise tehnikat: äriprotsessikeskne ja ärikasutusjuhukeskne. Äriprotsessikeskne modelleerimine on laialt tunnustatud meetod äriarhitektide poolt. See kasutab traditsioonilist protsesside modelleerimise tehnikat, kasutades selleks UML tegevusdiagrammi. Näiteks, Eriksson-Penkeri notatsioon kasutab protsessikeskset ärimodellerimise tehnikat. Ärikasutusjuhukeskne modelleerimine on suhteliselt uus tehnika, mis on laiendanud süsteemi kasutusjuhu mõistet ning kasutab kasutusjuhtude diagrammi äriprotsesside modelleerimiseks. Siinkohal on ärikasutusjuhtu loetud praktiliselt samaväärseks äriprotsessi mõistega. Selleks, et eristada tarkvara ja ärisüsteemi modelleerimisel kasutatavaid sümboleid, on kasutatud stereotüüpe (joonis 4-3)
7. Valige VALE väide. Tarkvarasüsteemi kasutuslugu on: tarkvara kasutusest kasusaamisvõimalus kasutaja ja tarkvara omavahelise koostööprotsessi kirjeldus lugu selle kohta, kuidas organisatsiooni töötajad tööd teevad 8. Valige ÕIGE väide. Infosüsteemi strateegiat on vaja: organisatsiooni eesmärkide täitmise toetamiseks organisatsiooni töötajate teadlikuse tõstmiseks infosüsteemi valdkonnas arvutipargi uuendamiseks 9. Valige ÕIGE väide. Tegevusdiagrammi kontekstis tähendab antud tähistus, et tegu on: Protsessi lõpuga (end) Otsustuspunktiga Protsessi algusega (start) Tegevusega Protsessi sünkroniseerimisega Protsessis tegutsejaga 10. Valige VALE väide. Organisatsiooni tippjuhtkond: vastutab organisatsiooni igapäevase tegutsemise eest otsuste tegemiseks vajab andmeid, mis tekivad väljaspool organisatsiooni teeb otsuseid, mis mõjutavad organisatsiooni tervikuna 1. Valige VALE väide. Teadmine:
23 3.8: Fotode kohaleviimine R U U R R R R 3.9: Arve tasumine R R R U U R R R 3.10: Arve allkirjastamine R U U U U R R R 24 5 Infosüsteemi ajaline vaade Järgnevalt esitatakse Fototellimuse kahte põhiprotsessi kajastavad kaks tegevusdiagrammi (fotograafi kohale kutsumine; fotode tellimine), ja valitud kahe põhiprotsessi taga olevate põhiobjektide seisundidiagrammid. 5.1 FOTOGRAAFI KOHLE KUTSUMISE TEGEVUSDIAGRAMM Järgnevalt esitatakse tegevusdiagramm, kus kirjeldatakse täpsemalt fotograafi kohale kutsumise protsessi (joonis 7). Kollase taustaga on infotöö tegevused – neile peab funktsionaalses vaates kirjeldama 1:1-le vastavad kasutusjuhud. Läbipaistva taustaga tegevused ei ole infotöö tegevused, nende jaoks ei ole
annaabi.ee 
