Eesti uusima aja ajalugu
Olukord muutus seoses I MS lõpuga ja Eesti Vabadussõja algusega.
Selleks ajaks oli Eesti saanud 3 Antandi riigilt de facto tunnustuse, aga see oli ikkagi poolik. Järgmiseks eesmärgiks seati de jure
tunnustuse saamine. Lisaks tunnustusele hakati küsima ka välisabi Vabadussõjas olevale Eestile. Ants Piip jäi Londonisse, Kusta
jäi Pariisi ja Menning oli Eesti esindaja Stockholmis, lisaks saadeti sinna ka Kallas.
1919. aastal kujunes Eesti välispoliitikute peamiseks tegevusareeniks Pariis, jaanuaris 1919 oli seal alanud rahukonverents, sinna
saadeti ka esinduslik Eesti delegatsioon, delegatsioon ei kuulunud Pariisi rahukonverentsi liikmete hulka. Delegatsioonis: Jaan
Poska (juht), Jaan Tõnisson ja Jaak? Köstner. Lisaks Ants Piip ja Kusta. Delegatsiooni põhiülesandeks juriidilise tunnustuse
saavutamine. Loodi suhteid nii võitjatest suurriikidega. Aga delegatsioon mingit erilist edu ei saavutanud - ei olnud huvitatud
sekkumisest Venemaa asjadesse