Nende reaktsioon võibki olla üheks keskkonnamõju väljenduseks. Huvid võivad tuleneda väärtushinnangutest, elukutsest või ka materiaalsetest teguritest, (nt elukeskkonna halvenemine müra tagajärjel, maakasutuse piirangud jne). Huvigrupid, eriti kavandatava tegevuse mõjudega erialaselt seotud isikud (sh teadusasutused), on ka oluliseks infoallikaks ning võivad anda tähtsa panuse nii keskkonnamõju hindamise valdkonna kui tegevusalternatiivide määratlemisse. 2.4.5. KMH käsitletava valdkonna piiritlemine Määratletakse keskkonnamõju hindamisel käsitletavad teemad. Lähtuma peab kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevate esmaste mõjude identifitseerimisest. Tegevuse esmased mõjud on tegevuse otsesed tagajärjed, mis tavaliselt ilmnevad tegevusega samaaegselt ja samas kohas. Esmaste mõjude hulka kuuluvad maakasutusviisi
Klassikalisel kujul on SWOT-maatriksis 2x2=4 välja, kuid joonisel on ka ,,hall ala" sise- ja välistegurite vahel ... Selle taga on võrgustumine jms ... SWOT-analüüsi kasutatakse enamasti hetkeolukorra määratlemiseks ja tulevikuväljavaa- dete leidmiseks, kuid sobib ka eneseanalüüsiks projektiorganisatsiooni ja projektiidee koh- ta (institutsionaalne analüüs) - veenmaks, et antud organisatsioon/idee on hea/parim. SWOT-i tulemusi kasutatakse strateegiliste tegevusalternatiivide kujundamiseks. Sisemised tugevused (S) Sisemised nõrkused (W) Välised võimalused (O) S-O ehk Maksi-Maksi W-O ehk Mini-Maksi Välised ohud (T) S-T ehk Maksi-Mini W-T ehk Mini-Mini Klassikalise SWOT-maatriksi põhjal või tekkida neli strateegilist alternatiivi: SO-strateegia: kuidas sisemiste tugevuste abil väliskeskkonna võimalusi kasutada
• tootlikkuse mõõtmine • tootlikkuse hindamine ja analüüs • tootlikkuse planeerimine • tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine Tootlikkuse mõõtmise eesmärgid • otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate määratlemine ning nende lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi • tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine • võrdluste teostamine kas konkurentide või tootmisharu keskmiste tootlikustasemetega • tegevusalternatiivide valimine ning strateegiliste ja taktikaliste eesmärkide seadmine • töötajate stimuleerimine Tootlikkuse mõõtmismeetodid ( tulenevad viisist ehk mõõtühikuist) • naturaalne (väljund on naturaalühikutes, nt tükkides, m3) ▪ naturaalne mõõtmismeetod kasutatakse kui väljund on üleliigne v ühesuguse kvaliteediga jne, seetõttu on rakendamine paljudel tegevusaladel raskendatud
o. tootlikkuse muutumise põhjuste (tegurite) ja nende mõju suuruse ning suuna väljaselgitamine. 3.tootmise planeerimine 4.Tootlikkuse tõstmise programmeerimine ja elluviimine 4:Tootlikkuse mõõtmisel kasutatavad näitajad ja üldpõhimõtted Tootlikkuse mõõtmise eesmärkideks on: 1)otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi 2)tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine 3)tegevusalternatiivide valimine 4)konkurentide tasemega võrdlemine 5)töötajate stimuleerimine Tootlikkusnäitaja VÄLJUND võib olla naturaalses; väärtuselises ühikus Tootlikkusnäitaja SISEND võib olla naturaalses; väärtuselises; ajalises ühikus Kombineerides väljundi kahe mõõtmisviisiga ja sisendi kolme mõõtmisviisiga, on võimalik määratleda kolme tüüpi tootlikkuse näitajaid. 5:Efektiivsusteooria olemus ja käsitlus väärtusteooriates ( Töö ja turuväärtusteoorias)
Tootlikkus juhtimine ettevõttes on pidev protsess. 1. tootlikkuse mõõtmine 2.tootlikkuse hindamine ja analüüs, 3.tootmise planeerimine 4.tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine 4. Tootlikkuse mõõtmisel kasutatavad näitajad ja üldpõhimõtted Tootlikkuse mõõtmine on juhtimissüsteemi esimene etapp. Eesmärkideks on: 1.mõõtmismeetodite ja näitajate lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi 2.tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine 3.tegevusalternatiivide valimine 4.konkurentide tasemega võrdlemine 5.töötajate stimuleerimine Mõõtmismeetodid tulenevad mõõtühikuist, milles on fikseeritud tootlikkusnäitaja lugeja, so väljund (toodang), milles tuntakse: 1.naturaalne- tk, m3, m2 jt. 2.väärtuseline- rahaühikutes kr, dollarites Sisend võib olla: 1.naturaalsetes 2.väärtuselistes 3.ajalistes ühikutes Kombineerides väljundi kahe ja sisendi kolme mõõtmisviisiga, on võimalik määratleda 6 tüüpi tootlikkuse näitajaid.
4)tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine. Tootlikkuse kasvu juhtimiseks tuleb tema taset mõõta. See ongi ettevõtte tootlikkuse juhtimissüsteemi esimene funktsioon, milleta on teostamatud järgnevad funktsioonid (analüüs, hindamine jm). Tootlikkuse mõõtmise eesmärkideks on: 1) otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi, 2) tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine, 3) tegevusalternatiivide valimine, 4) konkurentide tasemega võrdlemine,mis aitab ettevõttel seada strateegilisi ja taktikalisi eesmärke, 5) töötajate stimuleerimine. 4. Tootlikkuse mõõtmisel kasutatavad näitajad ja üldpõhimõtted Tootlikkuse mõõtmismeetodid tulenevad viisist ehk mõõtühikust, milles on fikseeritud tootlikkusnäitaja lugeja, so väljund (toodang). Vastavalt sellele tuntakse põhiliselt kahte tootlikkuse mõõtmismeetodit: 1)naturaalne (väljund on naturaalühikutes tk,
või üldisemalt kasu toota või pakkuda. Inimkapitalina vaadeldakse indiviidide võimet toota oma tööga tulu. Seejuures ei tule siin kasuks mitte üksnes erialaoskused ja teadmised, vaid ka sotsiaalne võimekus, mis toetab tulutootmist pigem kaudselt. Piirangud: Kitsendused suruvad inimese põhimõtteliselt lõpmatud soovid lõpuks reaalsetesse piiridesse Kitsenduste koguhulka, mida inimene oma otsustusprotsessis tajub, nimetatakse situatsiooniks. Situatsioon määrab ära tegevusalternatiivide ruumi (hulga) e lihtsalt tegevus- või mänguruumi. Eelarvekitsendus. Inimese rahalised jm ressursid on alati vähemalt lühiajaliselt kindlate piiridega. Tehnilised kitsendused tulenevad tehnika arengutasemest, loodusseadustest ja ökoloogilistest piiridest. Sotsiaalsed kitsendused. On ökonoomika kui koostegevusteooria huvi keskmes, sest on sihipäraselt (poliitiliselt) muudetavad. agregaati ehk tüüpilist või keskmist reageeringut kajastab langeva nõudluse seadus vägagi hästi.
tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine. Tootlikkuse kasvu juhtimiseks tuleb tema taset mõõta. Tootlikkuse mõõtmise eesmärkideks on: 1) Otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi. 2) Tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine. 4 3) Tegevusalternatiivide valimine. 4) Konkurentide tasemega võrdlemine, mis aitab ettevõttel seada strateegilisi ja taktikalisi eesmärke. 5) Töötajate stimuleerimine. Tootlikkuse kaks mõõtmismeetodit: 1) Naturaalne (väljund on naturaalühikutes tk, m3 jne)- rakendamine on põhjendatud ainult siis, kui väljund on üheliigiline ja ühesuguse kvaliteediga, kui lõpetamata toodang puudub või selle jäägid on püsivad, kui ressursside erikulu ei muutu.
isikuid. Nende reaktsioon võibki olla üheks keskkonnamõju väljenduseks. Huvid võivad tuleneda väärtushinnangutest, elukutsest või ka materiaalsetest teguritest, (nt elukeskkonna halvenemine müra tagajärjel, maakasutuse piirangud jne). Huvigrupid, eriti kavandatava tegevuse mõjudega erialaselt seotud isikud (sh teadusasutused), on ka oluliseks infoallikaks ning võivad anda tähtsa panuse nii keskkonnamõju hindamise valdkonna kui tegevusalternatiivide määratlemisse. 5.5 KMH käsitletava valdkonna piiritlemine Määratletakse keskkonnamõju hindamisel käsitletavad teemad. Lähtuma peab kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevate esmaste mõjude identifitseerimisest. Tegevuse esmased mõjud on tegevuse otsesed tagajärjed, mis tavaliselt ilmnevad tegevusega samaaegselt ja samas kohas. Esmaste mõjude hulka kuuluvad maakasutusviisi muutmine, pinnaveevõrgu, reziimi ja keemiliste omaduste muutmine, põhjaveetaseme
suhtega ehk hinnatasemetega. 2.3. Efektiivsuse hindamise üldalused, enamtoodang, enamsaak 2.4. Efektiivsuse väljundid: tehnoloogia-, mastaabi- ja struktuuriefekt 2.5. Tootlikkuse juhtimine ettevõttes Tootlikkuse kasvu juhtimiseks tuleb taset mõõta. Tootlikkuse mõõtmise eesmärgid: 1. otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate kasutamine 2. tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine 3. tegevusalternatiivide valimine 4. töötajate stimuleerimine Tootlikkuse mõõtmismeetodid: VÄLJUND · Naturaalsetes ühikutes · Väärtuselistes ühikutes SISEND · Naturaalsetes ühikutes · Väärtuselistes ühikutes · Ajalistes ühikutes NATURAALNE mõõtmismeetod 1. väljund on üheliigiline 2. väljundi kvaliteet on stabiilne 3. lõpetamata väljund puudub või on selle jäägid püsivad 4. ressursside erikulu ei muutu 5
strateegiline planeerimine Joonis 7. Mōttelaadi muutus üleminekul operatiivselt controllingult strateegilisele controllingule. KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 73 OPERATIIVNE CONTROLLING lühiajalises ja keskmise-ajalises juhtimises Toimub koordinatsioon juhtimises etteantud - eesmärgi, - ressursside, - tegevusalternatiivide raames. Eesmärgiks olemasoleva süsteemi parandamine Intensiivne juhtimistegevuse mõjutamine - ettevõtte strukturaalsete allüksuste, - informatsioonisüsteemi, - personali kaudu. Tabel 21. Operatiivne ja strateegiline controlling Tunnus Operatiivne controlling Strateegiline controlling Eesmärgid Kasum Eksistentsi kindlustamine Likviidsus Edupotentsiaal
annaabi.ee 
