Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid. Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega kohta. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Kirjandusteose üksiksündmused (motiivid) on omavahel seotud ajaliselt ja põhjuslikult: juhtumised leiavad aset eri aegadel, varasem sündmus kutsub esile hilisema. Sellist sündmuste arenemise ajalis-põhjuslikku järgnevust nimetatakse teose faabulaks. Sageli ei järgi kirjanikud teksti üles ehitades sündmuste ajalis-põhjuslikku seost, vaid lähtuvad kunstilistest eesmärkidest
a)Huumor b)Satiir c)iroonia Komoodialiigid: a)Karakterkomoodia b)situatsioonikomoodia c)sonakomoodia Komoodiateosed:"Urgmees";"Kapsapea";"Kalevi Kojutulek"; "Armastus Kolme Apelsini vastu";"Kuulsuse Narrid" Draamat iseloomustavad: a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Draamalavastused:"Kolm Musketari" Dramatiseering:Eepilise teksti Naitevormi kirjutamine lesehitus: 1. kspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; 2.slmitus sndmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, kivitab tegevustiku; 3. dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; 4. kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; 5. pre sndmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lpplahenduseni; 6. konklusioon teose lpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Remark on draamateoses tegelasknet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv mrkus autorilt nitlejale,
• poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis • romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus • terminit kasutatakse ka muusikas, nt sümfooniline poeem • poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente • Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem • proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata • lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus • lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne • kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja –laulud • Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus VÄLISMAA POEEMI KIRJANIKUD
5.Mis on dialoog? Kahekõne 6.Mis on monoloog? Kirjandusteose tegelase mina vormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette 7.Kes on dramaturg? Näitekirjanik 8.Mis on remark? Autori selgitav märkus lavastajale või näitlejale. 9.Mis on veel draamakirjandusele iseloomulik? Jutumärgid puuduvad, puudub jutustaja 10.Nimeta klassikalise teose kompositsiooni osad - Sissejuhatus, sõlmitus, arendus, kulminatsioon, pööre, lõpetus. 11.Mis ülesanne on sissejuhatusel? Tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta. 12.Mis ülesanne on sõlmitusel? Sõlmituses tuuakse välja teose konflikt. 13.Mis ülesanne on teema arendusel? Tegevus liigub pingestatult haripunkti poole. 14.Mis ülesanne on kulminatsioonil? Teose kõige pingelisem koht, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse. 15.Mis ülesanne on pinge langusel? Valmistatakse ette lõpplahendus. 16.Mis ülesanne on lõpplahendusel? Sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. 17.Kust ja millest on alguse saanud draamakirjandus? 18
d) ise endaga Dramaatika kolm põhizanrit:a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Draamat iseloomustavad:a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Tragoodiat iseloomustavad:a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmärgiga Dramatiseering: algse teose muutmine näidendiks Ülesehitus:1. kspositsioon – teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja – kohta;2.sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku;3. dispositsioon – teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng;4. kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt;5. pööre – sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni;6. konklusioon – teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse.Remark on draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-,
Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ja nende ülesanne on peateemat toetada. IDEE kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel:
Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ja nende ülesanne on peateemat toetada. IDEE kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel:
peatuta. Sageli kasutatakse kahekõnet. *lüroeepiline luuletus (jutustav sisu), kurb lõpp. Autorinäited : Goethe, Heine, Dante, Puskin, Schiller, Burns, Tamm, Bergmann, Kärner, Under. c) Poeem Lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismiajal. Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordsus ja tavaliselt on nad esitatud arengus. Sündmustikus kujutatakse pingelisemaid momente, tegevusaega ja kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemizanril on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning minimaalne sündmustik. Kangelaspoeemi aluseks on kangelasmuistendid ja laulud. *eepilise sisuga luuletus, pikk. Autorinäited : Dante, Milton, Puskin, Lermontov, Ridala, Visnapuu, Smuul, Sütiste.
osa on sündmus, 2. osa luuleteos dialoog kahekõne; algselt -õpetlik järeldus e moraal · jutustav süzee mõisteti dialoogi all kahe · Aisopos, Ivan Krõlov, · sündmustikus kujutatakse inimese kõnet, hiljem on Jakob Tamm kõige pingelisemaid mõiste laienenud ka mitme müüt usundiga seotud momente inimese kõnele fantastiline jutustus (ka · tegevusaega ja kohta dramatiseering muistend) tavaliselt üksikasjalikult ei kirjandusteose (romaani, · tegelasteks jumalad või kirjeldata jutustuse, novelli) kohandus pooljumalad · Betti Alver ,,Leib" näidendiks. · räägib maailma ja elu lavakujundus rekvisiidid tekkimisest, (mööbel ja muud laval
Kokkuvõte Aleksis Kivi "Seitse venda" Teose tegevus toimub Soomes, Lõuna-Hämemaal, Toukola külas ja selle ümbruskonnas. Täpset tegevusaega pole välja toodud, arvatavasti langeb see 18.-19. sajandisse. Teos jutustab Jukola talu seitsme venna elukäigust ja juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased laisad, kangekaelsed ja kõvapäised
Aleksis Kivi (1834-1872) ,,Seitse Venda" Teose tegevus toimub Soomes, Lõuna-Hämemaal, Toukola külas ja selle ümbruskonnas. Täpset tegevusaega pole välja toodud, arvatavasti langeb see 18.-19. sajandisse. Teos jutustab Jukola talu seitsme venna elukäigust ja juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased laisad, kangekaelsed ja kõvapäised. Esile võiks tõsta vaid Aapo, kes oli
Vaieldamatult on tema kuulsaimaks teoseks on aga muinasjutt "Väike prints" (1943), mis põhineb kirjaniku endaga juhtunud lennuõnnetusel Sahara kõrbes. Saint-Exupery suri aasta pärast "Väikese printsi" avaldamist(1944), kui ta lennuk alla tulistati. Muinasjutu pealkiri on "Väike prints" sellepärast, et see on teose peategelane, kelle olemuses peitub raamatu põhiidee lapselikult avatud ellusuhtumine. "Väikese printsi" tegevusaega ei ole raamatus nimetatud, sest see ei ole sisu kontekstis oluline. Küll aga võib aimata, et tegu on sama ajaga, mil Saint- Exupery ise Saharas lennukiga alla kukkus, sest nimelt sellest sündmusest ongi raamat inspireeritud. Tegevuspaikadeks on kosmos, erinevad asteroidid ja planeet Maa. Asteroid B612 on väikese printsi koduplaneet ning loo käigus külastab ta veel kuut asteroidi ning lõpuks Maad.
vastu. Vaieldamatult on tema kuulsaimaks teoseks on aga muinasjutt "Väike prints" (1943), mis põhineb kirjaniku endaga juhtunud lennuõnnetusel Sahara kõrbes. Saint-Exupery suri aasta pärast "Väikese printsi" avaldamist(1944), kui ta lennuk alla tulistati. Muinasjutu pealkiri on "Väike prints" sellepärast, et see on teose peategelane, kelle olemuses peitub raamatu põhiidee lapselikult avatud ellusuhtumine. "Väikese printsi" tegevusaega ei ole raamatus nimetatud, sest see ei ole sisu kontekstis oluline. Küll aga võib aimata, et tegu on sama ajaga, mil Saint-Exupery ise Saharas lennukiga alla kukkus, sest nimelt sellest sündmusest ongi raamat inspireeritud. Tegevuspaikadeks on kosmos, erinevad asteroidid ja planeet Maa. Asteroid B612 on väikese printsi koduplaneet ning loo käigus külastab ta veel kuut asteroidi ning lõpuks Maad. Loo teiseks peategelaseks on autori mina-tegelane, kes on Sahara kõrbes lennuõnnetusse
BALLAAD on lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee, meeleolu sünge, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik. Ainet ballaadide kirjutamiseks on andnud veritasu, ajalooepisoodid, legendid, õnnetu armastus jms. Ballaadimeistreid: Goethe, Schiller, Puskin, Eestist Jakob Tamm ,,Orjakivi" ja Marie Under ,,Merilehmad". POEEM on pikem luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Tegelased on erakordsed ning tavaliselt on esitatud arengus. Tegevusaega ja kohta pikemalt ei kirjeldata. Väljendusviis on lüüriline, sündmustik on minimaalne. Kuulsamaid autoreid Byron, Shelley, Puskin, Betti Alver ,,Lugu valgest varesest". HAIKU on väike jaapani loodusluuletus. Märksõnadeks intuitsioon, fantaasia, esitatakse detailid, mida iga lugeja saab omamoodi tõlgendada. Tunnuslik on kolm värssi, mis koosnevad kokku 17-st silbist (5+7+5), samuti on tunnuslik aastaajale osutav sõna, nt kirsiõied-kevad, kägu-suvi jne
Näiteks: koit nooruse, vabaduse sümbol; loorber kuulsuse sümbol. 51. Sünonüümid - häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased või lähedased sõnad. Sünonüümid moodustavad sünonüümkondi: sünonüümipaare, rühmi ja jadasid 52. Süzee - kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. 53. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida
jälgijat (Postimees; 2015). 1.2 Arengusuunad meie ajaarvamise alguses Džainism arenes ajapikku askeetlusel rajanevast munklusest religioosseks kultuuriks, mis hõlmas endas ka ilmikuid. Džainismi levik Ida-Indiast piki kaubateist India lääneossa toimus umbes 1. saj eKr. Tähtsaim vana aja tõendusmaterjal džainismi kohta Lääne-Indias on leitud Delhist lõunapool asuvast Mathura linnast, mis on peamist karavaniteede ristumiskoht. Umbes tuhat aastat peale Mahavira tegevusaega kujutas džainism endast ühtset (Bowker; 2005 lk 60). Džainismi ajaloo varases järgus lõhenes usund kaheks peamiseks vooluks. Lõuna-Indias on peamine diagambara džainism, Edela-Indias švetambara džainism. Kaks voolu lahknesid pärast Sauraštras 5. saj pKr koos olnud Valabhi mungakogu (Partridge; 2006 lk 165). Peamine vaidlusküsimus puudutas askeetide riietust. Umbes 5. saj pKr kujunesid välja kaks džainismi voolu, mis eksisteerivad ka tänapäeval.
(Lydia Koidula) 38. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis. Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus. Poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente, see on proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Maailmakirjanduses on loonud väljapaistvaid poeeme itaallane Dante Alighieri (1265 -1321), inglased John Milton (1608-1674),
(Lydia Koidula) 38. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis. Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus. Poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente, see on proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Maailmakirjanduses on loonud väljapaistvaid poeeme itaallane Dante Alighieri (1265 -1321), inglased John Milton (1608-1674),
a nukitsamees, Indeslin. Tuntumad Näidendid on: Kapsapea, Soo. Novell Novell on proosa lühivorm, mis ei taotle sündmuste täielikku kujundamist, vaid keskendub kõige olulisemale.tavaliselt räägitakse ühest sündmusest või olukorrast, tegelasi on vähe, tekst tihe. Tegevuse kulg on pingeline, lõpp sagely ootamatu ja emotsionaalne. Novelli ülesehitus 1.Sissejuhatus tutvustatakse tegelasi, tegevuskohta,tegevusaega. 2.Sõmitus-Tegevuse Käivitumine, see toob esile tegelaste vahelise vastuolu. 3.Teose arendus- toimub jäik paigaline pinge tõus, tegelastevahelises suhete ja nende arengus. 4.Kulminatsioon ehk pinge haripunkt- kõige pingelisem koht. 5.Pööre sündmustik sündmused, mis lahendavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni. 6.Lõpplahendus ootamatu lahendus Novell nimetatakse tiheda haarava sündmustikuga, väikese tegelaste arvuga juttu, mille lõpp on enamasti ootamatu.
Stseen - lavateose väikseim terviklik osa; etteaste. Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval. Näitlejate paigutust ja liikumist stseenis nim. misanstseeniks. Sünonüümid - Häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased või lähedased sõnad. Süzee - Kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Süzeel on 6 põhilist koostisosa : ekspositsioon - teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta, sõlmitus - sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon - teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon - tegevuse pinge haripunkt; pööre - sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon - teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. Zanr - ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. NTX lüürika - luuletus, sonett, haiku.
lugejale lühendamiseks. Näiteks: Miks sa nutad. lillekene, nupud sul täis pisaraid ? Kas sa rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? (Lydia Koidula) Piltmõistatus- mõistatus, mille küsimus esitatakse pildina ja vastus lausena. Poeem - pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente, see on proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas
· Liikumine ruumis kui ka distants tegelaste ning tegelaste ja vaatajate vahel. 63. Millised on näitlejaga seotud väljendusvahendid? Mis on nende funktsioonid? · Grimm, kehagrimm · mask (näokate) · Karvlisandid habemed, vuntsid · Soeng, parukas, peakate · Kostüüm Need välised vahendid aitavad näitlejat tegelaskuju loomisel 64. Mis on kostüümi funktsioonid? · avab tegelaskuju, · annab edasi tegevusaega ja kohta, · on osa lavastuse visuaalsestkontseptsioonist 65. Milliseid ajatasandeid eristatakse etenduses? · Reaalne aeg ehk etenduse aeg etenduse aeg algusest lõpuni · Fiktsionaalne aeg ehk poeetiline aeg fiktsionaalse maailmasisene aeg, kujutatud sündmuste ja tegelassuhete aeg 66. Millised on ajakujutuse eritingimused draamas ja teatris? · Olevikulisus sündmused kulgevad vaatleja jaoks reaalses ajas (siin ja praegu)
minuga laua kohal laua all maja taga kauba järele majade vahel/vahele laua ja kapi vahel/vahele w Prepositsionaal Seda käänet kasutatakse ainult eessõnadega järgmiselt: 1) eessõnaga ja tähistamaks tegevusaega ja kohta: . Mina töötan pangas. . Ta on hetkel koosolekul. . Kool algab septembris. Nad tulevad järgmisel nädalal. . 2) eessõnaga või () tähistamaks jutu teemat või objekti: . Nad räägivad tööst. . Räägime sellest hiljem.
Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ja nende ülesanne on peateemat toetada. IDEE kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel:
kasutab esitatud väidete märksõnadena. Teksti kesksete mõtete leidmine. tegelane, tõestamiseks tekstinäiteid ja Teose teema ja peamõtte sõnastamine. Kokkuvõtte tegevusaeg, tsitaate; kirjutamine. tegevuskoht, kirjeldab teoses kujutatud tsitaat, tegevusaega ja -kohta, määratleb Arutlemine mõnel teoses käsitletud teemal. Teose tüüptegelane teose olulisemad sündmused; sõnumi mõistmine ja sõnastamine. Oma arvamuse kirjeldab teksti põhjal tegelase sõnastamine ja põhjendamine. Esitatud väidete välimust, iseloomu ja käitumist, tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete varal. analüüsib tegelaste omavahelisi Illustratiivsete näidete leidmine tekstist: tsitaatide
rõõmsalt. Rahvas plaksutas talle. Kusti oli küll üllatunud, aga väga tänulik. Tal oli hea meel, et rahvas ilma etenduseta ei jäänud. Ka hiirel oli hea meel, et sai Kustit aidata. Kana tutvustas jutu Tibu ja kana jutu algused olid erinevad. alguses tegelasi, Kuidas kana jutt algas? Millest ta jutu tegevusaega. Ta Põhietapp alguses rääkis? ütles ka kus toimub Abi: Kas kana ütles, kes on jutu tegelased. 1. pildiseeria Kas ta ütles millal ja kus toimub tegevus. tegevus. järjestamine Rääkis. kuuldud jutustuse alusel Mõtleme, kuidas kana jutt edasi läks. Kas Jah. ta tegelaste tunnetest rääkis?
miljöö teose aeg-ruum; kirjandusteoses kujutatud olustik, milles tegelane elab ja mis teda mõjutab teema teoses käsitletav nähtuste ring. Traditsioonilised teemad on näiteks armastus, võitlus, sõprus, kodumaa, sõda, töö jt süzee teose sündmuste tegelik järjestus, mis lähtub kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest. · süzeel on 6 osa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta. sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku. dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng. kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt. pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni . konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. kompositsioon teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks.
Publikule anti põhiandmed näidendi kohta ja eesmärgiks viia publik tegelaste suhtes kõrgemasse positsiooni meelelahutusefekt tegelaste eksituste läbinägemisest. 104. Miks kujunesid Plautuse komöödiad antiikajal nii populaarseks? Nimeta vähemalt 5 põhjust. 1) kõnetab mõlemast soost publikut, 2) mängimine zanripiiridega: samast ainesest saab teha nii tragöödia kui komöödia, 3) pole konkreetset tegevusaega, saab paigutada eri ajastutesse, 4) universaalsed-muinasjutulised motiivid: 3 ööpäeva pikkune öö (kuu ja päike korraga taevas), Jupiteri kingitud karikas, valudeta sünnitus jne, 5) tonaalsuse vahetused: traagiline koomiline melodramaatiline, 6) universaalsed ja üldinimlikud teemad: armastus, petmine, truudus, ; kõrgemate jõudude roll inimese elus, ; identiteedikriis ja -vargus, situatsiooni valesti tõlgendamine; isikute äravahetamisel põhinev eksitus 105
kriitiline laad, selles käsitletakse uusi raamatuid, teatrietendusi, filme, kunstinäitusi, kontserte vms. Ajalehearvustuse ülesanne on teose analüüsi kõrval ka teost tutvustada (kirjeldada) ja reklaamida, esitada see uudisena. Ajalehe- ja erialase ajakirja arvustused erinevad süvenemisastme ja ulatuse poolest. Arvustused põhinevad tavaliselt tervikteose vaatlusel või süvenetakse üksikprobleemidesse, -nähtustesse: teose zanrisse, ainestikku, süzeesse, tegelastesse, tegevusaega ja -kohta, ülesehitusse. Ülesehituselt sarnaneb arvustus artikliga. Näiteks tutvustatakse alguses autorit ja teost, nendega seotud asjaolusid ja seiku. Teema arenduses käsitletakse teost mõnest probleemist lähtudes. Lõpetuses tehakse kokkuvõte, tuuakse esile olulisemad väited ja antakse hinnang. Arvustust hinnatakse selle järgi, kui hästi on autor suutnud tasakaalus hoida objektiivse ja subjektiivse käsitluslaadi.
· Liikumine ruumis kui ka distants tegelaste ning tegelaste ja vaatajate vahel. Näitlejaga seotud väljendusvahendid: · Grimm, kehagrimm (neutraalne, ajalooline, fantaasiagrimm, karaktergrimm) · Mask (näokate) · Karvlisandid habemed, vuntsid · Soeng, parukas, peakate · Kostüüm · Rekvisiit esemed lavaruumis, millega näitleja manipuleerib 63. Mis on kostüümi funktsioonid? Kostüüm: · avab tegelaskuju · annab edasi tegevusaega ja kohta · on osa lavastuse visuaalsest kontseptsioonist 64. Milliseid ajatasandeid eristatakse etenduses? Kaks ajatasandit: 1) Etenduse aeg etenduse algusest lõpuni 2) Poeetiline aeg fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujutatud sündmuste aeg · Reaalne ruum · Fiktsionaalne ruum 65. Millised on ajakujutuse eritingimused draamas ja teatris? · Olevikulisus (eksistents just praegu (reaalses lavaajas) kulgeva sündmusreana)
poliitiliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu. Teisesed riigorganid sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest. Valitav riigiorgan moodustatakse valimiste tulemusel, kusjuures nii valijaskond kui ka valimisviis võivad olla erinevad. Mittevalitav riigiorgan saab oma volutse kas nimetamise või määramise teel. Alaline riigiorgan- tavaliselt luuakse riigorgan tema tegevusaega kindlaks määramata, eeldades, et tema tegevus kestab kuni vastava vajaduse äralangemiseni. Ajutine riigiorgan- moodustamisel määratakse kindlaks tema tegevuse ajalised piirid(kalendaarselt;faktiliselt) 8. Riigivalitsemise vormid. Riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused.
vigade läbinägemisest. 104. Miks kujunesid Plautuse komöödiad antiikajal nii populaarseks? Nimeta vähemalt 5 põhjust. Universaalsed üldinimlikud teemad (armastus, petmine, kõrgemate jõudude roll inimese elus, identiteedikriis jne) Kõnetab mõlemast soost publikut Tonaalsuse vahetused (traagilisest koomilise ja melodramaatiliseni, ja tagasi) Mängimine zanripiiridega (samast ainesest tragöödia ja komöödia?) Pole konkreetset tegevusaega, saab paigutada eri ajastutesse Muinasjutulised motiivid (kuu ja päike korraga taevas, valudeta sünnitus, Jupiteri kingitud karikas) 105. Nimeta Rooma eepika peamised alaliigid, põhjused suursugusesse zanri liigitamisel ja tähtsamad esindajad. Mütoloogiline (Vergiliuse "Aeneis") Ajalooline eepika ("Aeneis" sobiks ka siia...) Didaktiline eepika (Vergiliuse "Georgica") 106. Kuldse ajastu idee Roomas: nimeta üks kirjandusväline ja üks kuni kaks kirjandusest
võitlus jne. Teema ühendab sisu tervikuks. Teema jaguneb pea- ja kõrvalteemaks. Probleem kirjaniku poolt teoses ülestõstetud põhilise tähtsusega eluline küsimus Idee kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Väljendab autori suhtumist nähtustesse, tegelastesse. Alltekst teksti peidetud mõte Detail teose osis, mis ilmestab motiivi, nt iseloomustab tegelast või tegevusaega ja kohta. Motiiv teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust; jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks; peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Luulemotiivid on enamasti lüürilised ( lahkumine, üksildus, surm, öö ), draamamotiivid konflikte sisaldavad ( kättemaks, saatuslik eksitus, kadunud poeg ), ballaadimotiivid müstilised ja üleloomulikke elemente sisaldavad ( taaskohtumine varasurnud armsamaga )
tulemusele kirjanik jõuab. Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust - kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid. Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega -kohta. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Kirjandusteose üksiksündmused (motiivid) on omavahel seotud ajaliselt ja põhjuslikult: juhtumised leiavad aset eri aegadel, varasem sündmus kutsub esile hilisema. Sellist sündmuste arenemise ajalis-põhjuslikku järgnevust nimetatakse teose faabulaks. Sageli ei järgi kirjanikud teksti üles ehitades sündmuste ajalis-põhjuslikku seost, vaid lähtuvad kunstilistest eesmärkidest.
· Kineesika keha liikumine ruumis · Prokseemika ruumilised suhted tegelastel omavahel ning tegelaste ja vaatajate vahel. Näitlejaga seotud väljendusvahendid: · grimm (neutraalne, ajalooline, fantaasia- või karaktergrimm) · mask ehk näokate (tugev rituaalne jõud, semiootiliselt paljutähenduslik) · karvlisandid (habe, vuntsid) · kehagrimm (kehakuju muutmine, nt rasedus või küür) · juuksed (soeng, parukas, peakate) · kostüüm (avab tegelaskuju, annab edasi tegevusaega ja kohta, on osa lavastuse visuaalsest kontseptsioonist, märgiline viide sugu, vanus, positsioon) · rekvisiidid lavaruumis olevad esemed, millega näitleja manipuleerib Kõne draamas tähenduslikult komplitseeritud: 2 subjekti (tegelane või autor) või 2 adressaati (teine tegelane või publik). Tegelane võtab tekstis kas tegelase või autori positsiooni. Näitleja kehastab tegelast. Tegelane on lavastaja kontseptsioonis
ja alaltütlev) ning erikäänded (saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev). Neil on oma spetsiifiline tähendus, väljendavad enamasti määruslikke suhteid. Verbide muutekategooriatest on kesksel kohal aeg e tempus. Ajasüsteemi kirjelduses kasutatakse sageli kolme ajalist pidepunkti: praegust e kõnehetke, sündmuse toimumise hetke ja viite- e vaatlushetke, millega sündmushetk suhestatakse või mille seisukohast tegevusaega vaadeldakse. Näiteks 1) preesensis e olevikus paiknevad need kolm punkti ajateljel samas kohas, 2) imperfektis on vaatlus- ja sündmushetk samas punktis, aga need eelnevad kõnehetkele; 3) perfektis e täisminevikus on kõne- ja vaatlushetk samas punktis, kuid sündmushetk on varasem, 4) pluskvamperfektis viidatakse kõnehetkele eelnenud vaatlushetkele ja sündmushetk eelneb omakorda sellele. Aspekt - See võib märkida kõneleja vaatepunkti, millest kõnealusele tegevusele lähenetakse
Nimeta vähemalt 5 põhjust. Plautuse komöödiates esinevad universaalsed ja üldinimlikud teemad: armastus, truudus, petmine, kõrgemate jõudude roll inimese elus. See kõnetab mõlemast soost publikut nii naisi kui ka mehi. Samuti oli Roomas vabade kodanike kõrval ka palju orjasid, kes võisid end samastada tihti lavastustes esineva leidliku orjaga, kes tegutses oma peremehe heaks. Tihti pole komöödial konkreetset tegevusaega, lavastuse tegevuse saab paigutada eri ajastutesse. Selles on esindatud universaalsed-muinasjutulised motiivid: kolme ööpäeva pikkune öö (kuu ja päike korraga taevas), Jupiteri kingitud karikas, valudeta sünnitus jne. 105. Nimeta Rooma eepika peamised alaliigid, põhjused suursugusesse zanri liigitamisel ja tähtsamad esindajad. Alaliigid: o mütoloogiline eepika (sh genealoogiline ja aitioloogiline (millegi tekkimisest)) o ajalooline eepika
Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid. Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega kohta. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Kirjandusteose üksiksündmused (motiivid) on omavahel seotud ajaliselt ja põhjuslikult: juhtumised leiavad aset eri aegadel, varasem sündmus kutsub esile hilisema. Sellist sündmuste arenemise ajalis- põhjuslikku järgnevust nimetatakse teose faabulaks. Sageli ei järgi kirjanikud teksti üles ehitades sündmuste ajalis-põhjuslikku seost, vaid lähtuvad kunstilistest eesmärkidest
teda valib kogu rahvas vahetult, rahvas väljendab oma tahet otseselt ilma vahendajata. Mittevalitavad riigiorganid saavad oma volitused kas nimetamise või määramise teel. Nii näiteks nimetab Riigikogu ametisse rea kõrgemaid riigiametnikke (Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri jt), Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud. Oma volituste ajalise kestuse järgi võib riigiorgan olla kas alaline või ajutine. Tavaliselt luuakse riigiorgan tema tegevusaega kindlaks määramata, eeldades, et tema tegevus kestab kuni vastava vajaduse äralangemiseni. Selline riigiorgan on alaline riigiorgan. Riigiorgani alalist ise ei muuda ka asjaolu, et selle koosseis vahetub(näiteks Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu). Ajutine on selline riigiorgan, mille moodustamisel määratakse kindlaks tema tegevuse ajalised piirid. Seda võidakse teha kas kalendaarselt või faktiliselt.
Universaalsed ja üldinimlikud teemad: armastus, petmine, truudus; kõrgemate jõudude roll inimese elus, vastuhaku võimalus; identiteedikriis ja vargus, situatsiooni valesti tõlgendamine; isikute äravahetamisel põhinev eksitus. Kõnetab mõlemast soost publikut. Tonaalsuse vahetused: traagiline koomiline melodramaatiline. Mängimine zanripiiridega: samast ainesest saab teha nii tragöödia kui ka komöödia. Pole konkreetset tegevusaega, saab paigutada eri ajastutesse. Universaalsedmuinasjutulised motiivid: 3 ööpäeva pikkune öö (kuu ja päike korraga taevas), Jupiteri kingitud karikas, valudeta sünnitus jne. 105. Nimeta Rooma eepika peamised alaliigid, põhjused suursugusesse zanri liigitamisel ja tähtsamad esindajad. genus nobile (suursugune zanr): 1) suurvormilisus 2) heksameetrilisus 3) temaatiline ülevus Liigid:
Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. Eepilised ehk jutustavad teosed on tavaliselt kirjutatudvabas kunstilises keeles proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee autori kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Sellel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri
Valitav riigiorgan moodusatakse valimiste tulemusel. Mittevalitavad riigiorganid saavad oma volitused nimetamise või määramise teel. Nii nt nimetab Riigikogu ametisse kõrgemaid ametnikke (Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri jne), Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud, kaitseväe juhataja jne. Oma volituste ajalise kestuse järgi võib riigiorgan olla kas alaline või ajutine. Alaline riigiorgan luuakse tema tegevusaega kindlaks määramata, eeldades, et tema tegevus kestab kuni vastava vajaduse äralangemiseni. Ajutine on selline riigiorgan, mille moodustamisel määratakse kindlaks tema tegevuse ajutised piirid (nt Riigikogu uurmiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon jt). 8. Riigivalitsemise vormid Avalik võim, territoorium ja rahvas riikluse elementidena võivad esineda eri riikides erinevalt ja erinevates õiguspoliitilistes seostes, kujundades seeläbi erinevaid riigivorme. Ajaloo vältel
Tsirgusilma lähedal. Tsirgusilma saab tähtsaks romaanist Puud olid, puud olid hellad velled 1979. Romaan, mis juhatab sisse Palanomäe tsükli. Talukoht, mis Tsirgusilma vallas. Palanomäel tegevus. Suurem projekt. Tegevus 1840ndatel (Puud olid...) lühidalt öeldes võiks olla romaan peremehest, kes ei taha peremees olla. Mõjusas poeetilises keeles kirjutud. Stiil on taotluslik. 1982 Karukell, kurvameelsuse rohi. - 2 tegevusaega: liivlaste lugu (teatav allakäik) ja vahetu kaasaeg. Paralleelid kaasajaga aimatavad. Traat valib vahepeal minategelaseks naistegelase. Püüab naistegelase psühholoogiasse tungida. Palanomäe - tähtis, et ilmub "Minge üles mägedele" 1988-2010. Sarja valmissades antakse välja jämedas köites. Tegevuspaik seob, sündmulises mõttes seisab varasem romaan eraldi. Siis tuleb ajaline paus, 1970ndatest läheb käima põhisari. Lugusid palju,
Isa ja tütar kõnnivad maja poole ning Martin tunneb kaastunnet isegi oma vimmaka naise vastu. "Ohvrilaev" on lugu ummikus inimestest, kes ootavad pääsemist, õnne ning vabadust, kuid jäävad igaveseks rutiini suletud ringi ekslema. Seitse venda on Aleksis Kivi romaan, mis ilmus 1870. Teose tegevus toimub Soomes, LõunaHämemaal, Toukola külas ja selle ümbruskonnas. Täpset tegevusaega pole välja toodud, arvatavasti langeb see 18.19. sajandisse. Teos jutustab Jukola talu seitsme venna elukäigust ja juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased laisad, kangekaelsed ja kõvapäised
Valitav riigiorgan moodusatakse valimiste tulemusel. Mittevalitavad riigiorganid saavad oma volitused nimetamise või määramise teel. Nii nt nimetab Riigikogu ametisse kõrgemaid ametnikke (Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri jne), Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud, kaitseväe juhataja jne. Oma volituste ajalise kestuse järgi võib riigiorgan olla kas alaline või ajutine. Alaline riigiorgan luuakse tema tegevusaega kindlaks määramata, eeldades, et tema tegevus kestab kuni vastava vajaduse äralangemiseni. Ajutine on selline riigiorgan, mille moodustamisel määratakse kindlaks tema tegevuse ajutised piirid (nt Riigikogu uurmiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon jt). 2. ÕIGUSE MÕISTE JA TÄHTSUS 2.1. ÕIGUSE MÕISTE Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse sunnijõuga.
Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmused tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. · Eepilised ehk jutustaval teosel on kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee -teose sündmuste tegelik järjestus. Sellel on kuus põhilist koostisosa: · ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; · sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; · dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; · kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; · pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; · konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Karakterid
annaabi.ee 
