korralduskomiteest. Peking ootab mängudeks üle 30 000 ajakirjaniku kogu maailmast. Eesti lippu kannab Pekingi avapeol Martin Padar XXIX suveolümpiamängude avatseremoonial kannab Eesti lippu judoka Martin Padar. Kuna väga paljud sportlased on juba avapeo järgsel päeval võistlustules ning mitmed Pekingisse saabumata, jäi lippuri valik ahtakeseks. Rahvusvahelise olümpiakomitee nõudel peab rahvuslippu kandma tegevsportlane. "Arvan, et mul on võistluseni piisavalt aega, jõuan end välja puhata," sõnas 15. augustil matile minev Martin Padar ETV-le. "Selle teadmisega ülesin ka oma jah-sõna. Olen ka väiksematel võistlustel avamistel käinud, tean, milline sebimine ja võistkondade kokkusobitamine värava taga käib," sõnas ta. Padar saavutas Euroopa noorte olümpiapäevadel 1995. aastal esikoha, on võitnud medaleid Euroopa meistrivõistlustelt ja juunioride MM-ilt.
Bioloogiline läbivaatus ja sarnase haiguse tuvastamine ei anna vastust sellele, kui palju inimene tänu sellele haigusele või puudele kannatab. Kuna elukvaliteet on seotud indiviidile oluliste eesmärkide saavutamisega, siis on omavahel seotud ka elukvaliteet ja tervis. Narratiivse lähenemise korral on inimene terve siis, kui ta ei ole (kehaliselt) takistatud saavutamaks tema jaoks olulisi eesmärke. Nt võib lonkav kirjanik tunnistada end terveks, tegevsportlane aga ilmselt mitte. Inimese elunarratiivi mõistmine võib aidata ka leida haiguste põhjuseid (nt ebatervislik elustiil). Nt kui inimese jaoks on tähtis teistega suhelda (suhtlus on kesksel kohal tema elunarratiivis), kuid ta on seda õppinud tegema peamiselt sõpradega koos juues ja pidutsedes, siis tuleb arvestada nende kahe faktori tugevat omavahelist seost: suhtlemise keskne tähtsus elus, mis on tugevalt seotud joomisega
spetsiaalseid jooksujalatseid. Mugavad jooksujalatsid võivad lisada meeldivat rahuldust treeningutele, kuid samas võivad nad muuta selle põrguks, kui nad ei ole sobilikud Sinu jalale. Jalatsi pehmus, kergus ja madal hind ei tohiks olla ainsateks valikukriteeriumiteks. Soovitav on osta jooksujalats spetsiaalsest spordipoest, sealt on võimalik küsida nõu, testida jalgu ja saada enda jalatüübile, kehakaalule, jooksutempole (tegevsportlane või harrastussportlane) vastavad jooksujalanõud. 2.3. Jooksutehnika Õige jooksutehnika eesmärgiks on säästa jõudu ja hoida ära tugiliikumisaparaadi kahjustusi, mis võivad tekkida vale jooksutehnika kasutamisel. · Keha peaks püsima pingevaba ning ka lihased peaksid jooksu ajal olema lõdvad. Keha on jooksmisel kergelt kallutatud ette ja vaade on suunatud 10 20 meetri kaugusele jooksusuunas. · Käte töö annab jooksule tasakaalu ja rütmi
4. Eesti olümpiasangarid Eestis on pärast iseseisvust 5 olümpiavõitjat kes on kokku võitnud 8 olümpia kulda neist 7 on võidetud Eesti taasiseseisvuse ajal. Meie olümpiavõitjad on erinevatelt aladelt ja need alad on kergejõustik, jalgrattasport ja suusatamine. Kergejõustikus on olümpiavõitjad kettaheitja Gerd Kanter ja 10 võistleja Erki Nool. Suusatamises on Andrus Veerpalu ja Kristina Smigun-Vähi. Jalgrattaspordis trekisõitja Erika Salumäe. Neist on praeguseks vaid üks tegevsportlane kelleks on Gerd Kanter. (Eesti olümpiavõitjad, 2012) 4.1. Erika Salumäe Erika Salumäe on sündinud 11. juunil Pärnus. Ta on kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister. Ta on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika oli Eesti Koolispordi Liidu, Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu ja Eesti Petanque'i Klubide Liidu president aastani 2008. Ta on üle elanud infarkti ja käinud seljaoperatsioonil. Temast on
Võib väita, et koolisõiduvõistluseid on harrastajatele rohkem korraldatud, kui seda on takistussõitjatele, keda tegelikkuses on palju rohkem kui koolisõitjaid. Koolisõiduvõistluseid oli 20, millest 10-l võistlusel oli ka harrastajatele eraldi arvestus, kui samas takistussõiduvõistluseid oli 55, millest harrastajate arvestusega oli 6 võistlust (ERL, Kalenderplaan, 2012). Isegi tegevsportlane leiab motivatsiooni treeningutel ning võistlustel tunnetades väärilist konkurentsi. Samas sunnib sobival ratsaspordi tasemel olemasolev võistlusklass end pingutama, väljakutseid otsima ja enesearengule pühenduma, mistõttu õnnestumisel on rahulolu seda suurem. Võistlemise puhul on mängus ikka ambitsioonid, kas või endast võitu saamise näol (Varusk, 2012). Harrastussportlastele mõjuks motiveerivalt ja
annaabi.ee 
