RAAMATUPIDAMISE ISESEISEV TÖÖ Sisekorra eeskirjad 1. ÜLDSÄTTED Sise-eeskirja eesmärk ja kohaldamine Raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhimõtted ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Raamatupidamise korraldus Tegevjuhtkond juhib raamatupidamiskohustuslase tegevust ja korraldab raamatupidamist.. Pearaamatupidaja juhib ja korraldab raamatupidamistööd ametijuhendis sätestatud pädevuse piires. Seal on paika pandud juhend kuidas peab raamatupidamist kajastama ning mis sinna peab olema märgitud . Raamatupidamisel peab olema märgitud: tulud ja kulud , kirjendi sisu , kuupäev, rahaliste vahendite arvestus , nõuete ja ettemaksete arvestus , varude arvestus , põhivarade
· kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist · kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe · Eesti hea raamatupidamistava rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava · tegevjuhtkond raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus) · kõrgem juhtorgan seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu). EV TÖÖLEPINGU SEADUS (1. PEATÜKK)
c) 130000 d) 170000 15. Bilansi mahtu ei mõjuta järgmine tehing a) materjali ostmine järelmaksmisega b) laenu tagasimaksmine c) raha laekumine varem esitatud arvete eest d) palgavõla väljamaksmine 16. Täida lünk. ................................ on juhised arvestusalaste andmete kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks. 17. Leia mõistele õige definitsioon. 1. Vara 2. Kulu 3. Omakapital 4. Tegevjuhtkond 5. Tekkepõhiline arvestusviis raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe. a) Majandustehingute kajastamine sõltumata sellest, kas tehinguga seotud raha on laekunud või väljamakstud. b) raamatupidamiskohustlase igapäevastegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud. c) raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus.
Ohutusena peavad (nt benj hüpe) olema olemas väga paljud kinnitusvahendid jne, et klient näeb, et see on usaldusväärne ja temaga ei ole võimalik midagi juhtuda, kui ta nii kinnitatud on. Inimesed, kes seda juhivad oskavad ja teavad kuidas olukordades käituda ja kuidas turvameetmeid õigesti kinnitada. 15. Hooletus. Hoolitsemiskohustus. Hoolitsusstandard. ???? ei saa aru 16. Mis on riskijuhtimine? ettevõtte riskijuhtimine on protsess, mida mõjutavad ettevõtte tegevjuhtkond, juhatus ja ülejäänud personal ning mida kohaldatakse strateegiate loomisel organisatsiooni üleselt. See on loodud identifitseerima sündmusi, mis võivad mõjutada ettevõtet ning juhtima riske riskiläve sees andmaks mõistlikku kindlustunnet, et ettevõtte eesmärgid saavutatakse. 17. Kuidas kontrollida riske? 18. Elimineerimine lõpetage teenuse või programmi pakkumine. 19. Ülekandmine andke teenuse opereerimine üle teisele ettevõtjale. 20
kaudu. Kasumi kõrval hindavad firmad riski. Tehingukulud peegeldavad riske ennetavate tegevuste kaudu (keerulisemad lepingud ja nende koostamiseks kasutatavad kallimad juriidilised teenused ebakindlamas, võõramas majanduskeskkonnas) või riskide realiseerumise järelmitega tegelemise kujul (varade ülevõtmine või hävimine, kohtukulud). Rahvusvaheliste firmade vara käekäigust on väga huvitatud omanikud, kellele tegevjuhtkond peab aru andma saavutustest ja ebaõnnestumistest, ka võõrastes piirkondades. Majanduskeskkonna riskid kajastuvad selles, kuidas on tegevus üles ehitatud, mis tüüpi tehinguid firmad kasutavad. Empiiriliste uuringutega on tuvastatud, et firmad eelistavad suurema vertikaalse hierarhilisusega valitsemismudeleid horisontaalsetele seostele, kui (turu)vahetustehingud on seadustega halvasti kaitstud. Samuti on näidatud, et uutel tehnoloogiatel põhinevad firmad sisenevad võõrastele
andmine. Audiitorkontrolli kohustust reguleerib audiitortegevuse seadus. Näiteks aktsiaseltsidele on audiitorkontroll kohustuslik. Osaühingutele laieneb ülevaatuse või auditi kohustus alates teatud tingimuste täitumisest. Majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks 5 Majandusaasta aruande allkirjastab ja märgib ka kuupäeva tegevjuhtkond või füüsilisest isikust ettevõtja, kes kontrollib majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne annab kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatuga õige ja õiglase ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Majandusaasta aruanne tuleb esitada äriregistrile elektroonselt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. E-
Student Chapter suurendab õpilase vendlust ASIS&T organisatsiooniga. Student Chapter pakub võimalust olla ühenduses akadeemilise kogukonna ja kohalike organisatsioonide, asutuste, ettevõtete ning rühmadega. 2. AIIM - http://www.aiim.org/ AIIM ehk Association for Information and Image Management on ülemaailmne informatsiooni professionaalide organisatsioon. Nende eesmärgiks on aidata sinul ja su organisatsioonil üle elada ja areneda informatsiooni kaoses. Organisatsiooni juhib tegevjuhtkond. AIIM rajati 1943. aastal National Microfilm Association nime all. Organisatsiooni nimeks sai Association for Information and Image Management 1982. aastal. Organisatsioon toetab seda, et informatsioon oleks tööl lihtne, turvaline ja kättesaadav igal pool, ajal ja iga tehnikavidinaga. AIIM tagab hariduse, turuanalüüsi, sertifikaadi ja taseme informatsiooni professionaalidele. 3. ARMA - http://www.arma.org/
omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; KASUM (KAHJUM) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; EESTI HEA RAAMATUPIDAMISTAVA rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava. TEGEVJUHTKOND raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus); KÕRGEM JUHTORGAN seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu); MAJANDUSAASTA ARUANDE TAKSONOOMIA majandusaasta aruande
Raamatupidamine Infotarbijad Sisetarbijad Ettevõtte tegevjuhtkond Teised otsustajad ettevõttes Keskastme juhid Töötajad Välistarbijad Investeerijad ( aktsonärid) Raamatpidamiskohustlaseks on: a) Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik- b) füüsilisest isikust ettevõtja. c) Eestis registrisse kantud välismaa riühingu filiaal. Eesti hea raamatupidamistava- rahvusvaheliselt runnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse kesoleva
.....7 2.5 Dokumendite säilitamine.................................................................................................8 2.6 Kontoplaan.......................................................................................................................9 3. AASTAARUANNE JA SELLE KOOSTAMISE KÄIK......................................................11 Linn koostab majandusaasta aruande riigi raamatupidamise üldeeskirjas ettenähtud korras. Majandusaasta aruande koostab linna tegevjuhtkond ja selle kinnitab linnavolikogu.............11 3.1 Inventeerimine................................................................................................................12 Linnavalitsus ja tema hallatavatel asutustel on kohustus inventeerida oma varasid sh ka bilansiväliselt arvestatavaid varasid ja arveldusi vähemalt üks kord aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Inventeerimise põhiülesandeks on tegeliku
10) rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid (IPSAS – ingl international public sector accounting standards) – Rahvusvahelise Raamatupidajate Föderatsiooni (IFAC – ingl International Federation of Accountants) Avaliku Sektori Raamatupidamise alused. 1 Anu Visberg 2012 Komitee (Public Sector Committee ) poolt kinnitatud standardid; 11) tegevjuhtkond – raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus); 12) kõrgem juhtorgan – seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu). (RPS § 3)
olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Tuha Talu OÜ on 2008. a ostnud (kaubad edasimüügiks) ning müünud oma kaupu ja osutanud teenuseid järgmistele seotud osapooltele: 53 2008 2007 Ostud Müügid Ostud Müügid OÜ Tuha Talu tegevjuhtkond, juhatuse liikmed ja nende osalusega firmad 0 0 0 0 Kaupade ja teenuste ost-müük kokku 0 0 0 0 OÜ Tuha Talu poolt antud laenud 2008 2007 Antud laenu Tagastatud laenu Antud laenu Tagastatud laenu OÜ Tuha Talu tegevjuhtkond, juhatuse liikmed
mõju, puhul ka käesoleva seaduse § 36 lõike 1 alusel kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas (edaspidi üldeeskiri) sätestatud nõuded; rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ning avalik- õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid; tegevjuhtkond raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus); kõrgem juhtorgan seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu); majandusaasta aruande taksonoomia majandusaasta aruande standardiseeritud
Müügioptsioon - Annab ostjale õiguse (mitte kohustuse) müüa teatud kogus väärtpabereid fikseeritud hinnaga. Optsiooni võib käiku lasta, kas tähtajal (European option) või kogu perioodi jooksul - ostmisest tähtajani (American option). Müügioptsioonide ostjad ootavad hindade langemist. Müügioptsioone kasutatakse ka investeeringu kaitsmiseks juhul kui börs langeb. Omakapitali tootlus - Näitab kui efektiivselt on ettevõtte tegevjuhtkond suutnud omanike poolt investeeritud kapitali kasutada (kalkulaator.ee definitsioon) Optsioon - Leping, mis annab omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse kokkulepitud ajaks või aja lõpul tulevikus osta või müüa lepingu alusaktsiad eelnevalt kindlaks määratud hinnaga (strike price). American option optsioon, mida võib käiku lasta kogu perioodi jooksul alates ostmisest aegumiskuupäevani. European option optsioon, mida võib käiku lasta vaid aegumiskuupäeval.
majandusaasta raamatupidamise aastaaruande arvnäitajatega, esitatakse aastaaruande lisas. Juhul kui võrreldavate arvnäitajate ümberarvutamine ei ole võimalik või otstarbekas, tuleb see asjaolu koos põhjendustega esitada raamatupidamise aastaaruande lisas. Tegevjuhtkonna deklaratsioon Raamatupidamise aastaaruandega koos esitatakse kirjalik deklaratsioon, mis on raamatupidamise aruande lahutamatu osa ja millele kirjutab koos kuupäeva märkimisega alla kogu raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond, kes deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab, et: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses nimetatud raamatupidamistavast; 2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid; 3) raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev. 7 Tegevusaruanne
· Aitab välja selgitada olemasolevaid reserve · Arendab meeskonda Puudused: · Suuremad kulud · Suurem töömahukus · Kvalifitseeritum meeskond 20. Eelarvete koostamine ,,alt üles või ülevalt alla" või ,,vastassuunaliselt" ,,Ülevalt alla" meetod eelarvestamist alustatakse ettevõtte koondplaanist ja seejärel koostatakse järgmiste juhtimistasandite plaanid. Omanikud ja tegevjuhtkond määravad kindlaks eeloleva perioodi eesmärgid, koostavad eelarved ja jaotavad ressursse järgmistele juhtimistasanditele (kasumi- keskustele) kasumi, kulude ja investeeringute eesmärkidest lähtuvalt. Selle meetodi eeliseks on eelarvestamise protsessi lihtsustamine ja kõigi ettevõtte eesmärkidega arvestamine. Puuduseks on asjaolu, et tegevjuhtkond peab omama laialdasi erialaseid teadmisi ettevõtte kõigi allüksuste tegevusest ja klientide vajadustest.
2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik ning äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla raamatupidamis- kohustuslase tegevjuhtkond ning kõrgema juhtorganis liikmed, kui see organ on olemas. Audiitorkontroll on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: 1) müügitulu 6 milj. krooni; 2) bilansimaht 3 milj. krooni ja 3) töötajate arv 5 ja üle selle. Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatu- pidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid
väärtusi läbi suruda spetsiaalsete organisatsioonide poolt. Ettevõtet vaadeldakse kui sotsiaalset ettevõtet mis kannab ise sotsiaalset vastutust. 5. Juriidiline keskkond Seaduste ja juriidiliste normide kompleks, mis reguleerivad ettevõtlust. Sellega arvestamine on ettevõttele kohustuslik Ettevõttega seotud huvigrupid Kõik grupid ja organisatsioonid, kes on ettevõttega otseselt, kaudselt, praegu või tulevikus seotud. Omanikud, tegevjuhtkond, töövõtjad, võõrkapitaliomanikud, kliendid, hankijad, konkurendid, riik ja ühiskond. Ettevõttesisesed: · Omanikud huvitab eelkõige kapitalist saadav tulu, selle säilitamine ja kasvatamine. Nende huvid sõltuvad sellest kas tegemist on väikeomanikuga või suuraktsionäriga ja kas nad on firmas ise kaasa tegevad või mitte. · Tegevjuhtkond huvitab sissetulek, huvitav töö, ideede realiseerimine, ettevõtte arendus
4) muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Põhiaruannete kontrollimise valemid VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL TULUD KULUD = KASUM VARA = KOHUSTUSED + (OMAKAPITAL +(TULUD KULUD)) Finantsaruannete omavahelised seosed Seisundi Perioodi Seisundi aruanne aruanded aruanne Majandusaasta aruandekinnitamine Raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond kirjutab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui asjaomane organ on aruande heaks kiitnud. Majandusaasta aruande allkirjastamisega kinnitab tegevjuhtkond majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt aruandekohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Majandusaasta aruande elektrooniline esitamine
tulevikus seotud. Kõikidel huvigruppidel on antud ettevõttega seotud mingid kindlad huvid, mille tugevus ja mõju ettevõttele sõltuvad konkreetsetest tingmustest. Huvigrupid jaotatakse ettevõttesisesteks ja ettev. välisteks: Sisesed huvigr. Omanikud- huvitab eelkõige kapitalilt saadav tulu, kapitali säilitamine ja kasvatamine. Huvid sõltuvad sellest, kas on tegemist väikeomanikuga või suuraktsionäriga, kellel on otsustav roll ettevõtte jaoks tähtsate otsuste tegemiseks. Tegevjuhtkond- mänedzere huvitab sissetulek, lai otsustusautonoomia,huvitav töö,oma ideede realiseerimine, ettevõtte arendamine. Töövõtjad- on huvitatud sissetulekust, töökoha säilimisest ja sotsiaalsetest garantiidest, rahuldavatest töötingimustest jne Ettevõttevälised huvigrupid Võõrkapitaliomanikud- huvitab kindel ja soodne kapitalipaigutus Kliendid- neile vajalik toodang soodsate indade ja nõutava kvaliteediga Konkurendid- konkurentsireeglitest kinnipidamine ja teatud kooperatsioon
Raamatupidamise aastaaruanne Majandusaasta aruande tähtsaim osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb tegevjuhtkonna deklaratsioonist, bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutmise aruandest ja aastaaruande lisadest. Raamatupidamise seadus näeb ette , et raamatupidamise aastaaruandega tuleb esitada kirjalik deklaratsioon, millele kirjutab alla kogu raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond, kes deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab, et · raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud põhimõtted, arvestusmeetodid ja hindamisalused on kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga; · raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid; · kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise
kohta, lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast. Raamatupidamisarvestust peetakse tekkepõhiselt. Majandustehingute kirjendamine toimub vastavalt tehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas tehingu eest raha on laekunud või üle kantud. 3.1 Majandusaasta Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Linn koostab majandusaasta aruande riigi raamatupidamise üldeeskirjas ettenähtud korras. Majandusaasta aruande koostab linna tegevjuhtkond ja selle kinnitab linnavolikogu. Aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja audiitori hinnangust linna majandusaasta aruandele. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, tulemiaruandest, rahavoogude aruandest, netovarade aruandest, eelarve kassalise täitmise aruandest, arvestusmeetodite ja hindamisaluste kirjeldusest. 4. ASUTUSE PÕHITEGEVUSE ANALÜÜSIMINE TOOTE/TEENUSE LÕIKES
õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes vääringuühikutes). Raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond kirjutab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui asjaomane organ on aruande heaks kiitnud. Majandusaasta aruande allkirjastamisega kinnitab juhtkond majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust. 21. Kingituste, auhindade maksustamine Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja
määrab nõukogu, kusjuures nõukogu võib delegeerida oma volitused juhatusele OÜ- Osanike koosolek (Osanike otsus)- Nõukogu- Juhatus (Juhatuse esimees) ja Juhataja- Osanikud võivad teha kõiki OÜ puudutavaid otsuseid; nõukogu tuleb moodustada kui osakapital on üle 400 000 ja OÜ juhatuses on vähem kui kolm liiget või nõukogu on ette nähtud OÜ põhikirjas. Omanikud 1 x a, nõutav 50% häältest; nõukogu max 5 a, koosolek 1 kord kuu jooksul; tegevjuhtkond max 3 a, aruanne nõukogule 1 kord kuu jooksul. Omanike liigitus Juriidiline seisund- füüsilised ja juriidilised isikud, sh era- ja avalik-õiguslikud isikud;; Residentriik- välismaised ja kodumaised omanikud; Tegevuse avalikkus- teadaolevad ja mitteteadaolevad omanikud; Osaluse määr- suuromanikud ja väikeomanikud; Panus äriidee elluviimisel- strateegilised ja finantsinvestorid; Investeerimishorisont- pikaajalised omanikud ja spekulandid;
Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele/osanikele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Majandusaasta aruanne peab olema allkirjastatud vastavalt raamatupidamise seaduses sätestatule. Majandusaasta aruande allkirjad Raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond kirjutab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui asjaomane organ on aruande heaks kiitnud. Majandusaasta aruande allkirjastamisega kinnitavad aktsionärid/osanikud majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt aruandekohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Nõukogu õigused aruannete koostamisel
aastal vastuvõetud Konstitutsioon. Riigis oli mitu parteid ja nad kõik nad olid ühendatud Rahvarindesse (Nationale Front der Deutschen Demokratischen Republik). Riigi valitsev partei oli nagu juba ülal mainitud Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (Sozialistische Einheitspartei Deutschlands )(SED). Saksamaa Demokraatlikus Vabariigis oli Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (SED) juhtorganiks Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei (SSÜ) Keskkomitee (KK) ja selle tegevjuhtkond SSÜ KK Poliitbüroo, kuhu 1989. aastal kuulusid: Erich Honecker, Hermann Axen, Hans-Joachim Böhme jt. Kuna Ida-Saksamaal valitses karm kommunistlik kord, siis väga palju rahvast põgenes riigist. Põgenike väljavooluga kaotas riik väärtuslikke inimressursse ning samal ajal tugevnes riigis kommunistide võim, sest nende vastased olid lahkunud. Need, aga kes paigale jäid, pidid leppima eluga ühiskonnas, mis lämmatas initsiatiivi ja iseseisvat mõtlemist.
Ostureskontros sisestatud arved kajastatakse raamatupidamises saabumise kuupäevaga ja kõik ostud kirjendatakse raamatupidamises vastavalt arvete sisestamisel määratud raamatupidamiskontodele. Raamatupidamise lausend koostatakse alg- ja koondandmete põhjal. Lausend peab sisaldama dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorra numbri, tehingu kuupäeva, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja summad. Kulude täpsema liigenduse kululiikide sees määrab tegevjuhtkond tulenevalt vajadusest adekvaatsete kuluandmete järele ning esitatavas aruandluses nõutavast täpsusastmest. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kuluna perioodidel, mil nad loovad majanduslikku kasu. Makse- ja krediitkaarte kasutavad isikud on määratud tegevjuhi poolt ja neid kasutavad isikud on kohustatud esitama raamatupidamisele majanduskulude aruande koos kuludokumentidega.
raamatukogunduse arenguks. · Rahvusvaheliste raamatukogu- ja infoalaste organisatsioonide roll ühise teabekapitali kujundamises ja standardimises. · Rahvusvahelised erialaorganisatsioonide makrokeskkond. · Rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide liikmeskord, struktuuriüksuste kujunemine eri riikide liidripositsioon ja mõjusfäärid. · Rahvusvahelise erialaorganisatsiooni juhtimisstruktuurid tegevjuhtkond, valimised, arengukava, strateegiline plaan jne. · Rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide tegevuse regulaarsus aastakonverents aastakoosolek, peaassamblee, erialaperioodika. · Rahvusvahelise raamatukogu- ja infoalase organisatsiooni loomine näidisjuhtum. · Rahvusvaheline erialaorganisatsioon võimalus rahvuslikule raamatukogundusele, konkreetsele raamatukogule, raamatukoguhoidjale. Rahvusvahelist institutsionaalset raamatukogundust võib liigitada:
Akadeemia, intensuuvrehabilitatsioonikeskus RE-HAB); Lootuse Küla Tehnilis-majanduslik struktuur Valdava tootmisteguri järgi: töö-, kapitali-, materjali-, energiamahukad Valmistamismeetodite järgi: vool- ja töökojatootmine Valmistamisprintsiipide järgi: üksik- ja korduvtootmine Huvigrupid - Grupid ja organisatsioonid, kes on ettevõttega otseselt või kaudselt, praegu või tulevikus seotud. · Ettevõttesisesed ja välised · Esmased: omanikud, tegevjuhtkond, töötajad, kreditorid, kliendid, konkurendid, hankijad, ühiskond · Teisesed: ametiühingud, meedia, kodanikuühendused jne. Ettevõtte eesmärkide süsteem Kelle eesmärgid on ettevõtte eesmärgid: ettevõtte kui institutsiooni eesmärgid, ettevõtja (omaniku) isiklikud eesmärgid Kes seab ettevõtte eesmärgid või mõjutab seda protsessi: põhigrupid, satelliitgrupid Vertikaalsest seosest lähtudes: pea- ja kõrvaleesmärgid, primaarsed ja sekundaarsed eesmärgid.
4. raporteeritakse täies ulatuses ja tõeselt omanikele, erinevatele riiklikele institutsioonidele ja üldislet avalikkusele, et tagada aruandmine oma otsuste, tegevuse ning tööalase käitumisekohta. Põhimõte, mille organistatsioon on valinud on tegevuse läbi viimiseks, mis vastaks eelnimetatud nõudmisele, nimetatakse üldiselt org-i juhtimise kultuuri protsessiks. Selle protsessi efektiivsuse eest võivad vastutada erinevad juhtimistasandid, nagu juhatus, nõukogu, tegevjuhtkond jne. Siseauditi funktsioon peab nimetatud protsessi igati toetama, eriti selle eetilist kultuuri. Siseauditi funktsioon peab ise tegutsema kõrgel eetilisel tasemel, et neid arvestataks org-i üldise juhtimiseetika kujundamisel. Siseaudiitorite oskused ja teadmised peavad neil võimaldama mõjutada juhtkonda igati järgima juhtimise eetilisi norme. Siseauditi funktsiooni üheks väljundiks võib olla eetika spetsialisti rakendamine, kes
• rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid; • rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS – ingl international financial reporting standards) – Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB – ingl International Accounting Standards Board) poolt kinnitatud standardid ja interpretatsioonid (SIC Interpretations); • tegevjuhtkond – raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud FIE) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus); • kõrgem juhtorgan – seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu); Tekke- ja kassapõhine arvestus (RPS § 5)
· Ajutise juhi valik, kelle ülesanne on juhtida ettevõtet, kuni pereliikmest järeltulija küpseb. · Professionaalse palgatöötajast perevälise juhi leidmine, säilitades pere omandilise kontrolli. · Ettevõtte likvideerimine. · Ettevõtte müük: Ettevõtte müük konkurendile. Ettevõtte müük tegevjuhtkonnale (management buy-out). Ettevõtte müük uutele omanikele, kellest saab ühtlasi järgmine tegevjuhtkond (Management buy-in). Võimu üleandmise võimalused: · Monarh: hindab kõrgelt positsiooni ja võimu, kuid ei ole saavutatuga siiski rahul. Tahab midagi enamat korda saatma selleks, et ettevõte leiaks koha ajaloos. Vaja täiendavat aega. Kujundab ettevõtte oma näo järgi ja ei lahku enne, kui on selleks sunnitud haiguse, surma või paleepöörde tagajärjel. Viimase võib korraldada näiteks aktsiaseltsi nõukogu. Kui neile ei
-de maksimeerimised ei kõlba ettevõtte eesmärkideks: ● Kasumi maksimeerimine ignoreerib raha ajaväärtust ja riski. Kas pikaajaline või lühiajaline kasum? Majanduslik või arvestuslik kasum? ● Müügikäibe maksimeerimine ei eelda väärtuse loomist või suurendamist ● Ettevõtte turuväärtuse maksimeerimine ei ole sama mis aktsionäride rikkuse maksimeerimine ● Huvirühmade rikkuse maksimeerimine Üldiselt võtab ettevõttes otsuseid vastu tegevjuhtkond (ka finantsjuht). Finantsjuhi peamine eesmärk on teha otsuseid alternatiivsete fondiallikate ja nende kasutamise üle, Kõik strateefilised otsused (finantseerimis ja investeermis) tehakse lähtuvalt omanike rikkuse maksimeerimise eesmärgist ehk ka lihtsaktsia hinna maksimeerimisest. Ettevõtte finatsjuhi jaoks on peamised probleemid kui palju suudab ettevõtte investeerida ja kuhu on otstarbekas ning kuidas nõutavat rahahulka suurendada
Tuleb ka jälgida, et kas kinkekaart kingitakse oma töötajale või külalisele. Hankija arve(tseki) peal peab olema kirjutatud, kellele see kinkekaart kingitakse. Külalisele kinkides maksustatakse ainult tulumaksuga. Iga asutus võib teha ühes kuus ja kummuleeruvalt 32 väärtuses kingitusi. Abi saad: Maksuameti kodulehel: KKK Annetused maksustatakse tulumaksuga. Aastaaruanne · koostatakse lõppenud majandusaasta kohta · Aruande osad · Tiitelleht · Tegevusaruanne mille koostab tegevjuhtkond · Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss Kasumiaruanne Rahakäibe ehk rahavoogude aruanne Omakapitali muutuste aruanne · Raamatupidamise aastaaruande lisad (RMtpS lisa 3) · Kasumi jaotamise ettepanek · Audiitori järeldusotsus: puhas -ettevõtte majandustegevus on kajastatud kooskõlas kehtivate normtehniliste dokumentidega Märkustega - on avastatud üksikuid puudusi, mis ei ole olulised
ühtib kreedit saldode kokkuvõttega. Rahavoogude aruanne- mis kajastab ettevõtte aruande perioodi raha voogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted- tuginevad EL raamatupidamisdirektiividele, rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ning avalik õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid. Summeerimine-veeru liitmine arvetus registrites. Tegevjuhtkond- ettevõtte igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid, tegema õigustatud isikud v isik. Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine põhikohustuste vähenemine, mis suurendavad ettevõtte oma kapitali, va omanike poolt tehtud sissemaksed. Raamatupidamise arvestuse põhimõtted. Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal. Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist.
tegevusaruandest, millele lisatakse audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik kasumi jaotuse ettepanek. Alates 2002 aastast on raamatupidamise aastaaruande kohustuslikuks osaks tegevjuhtkonna deklaratsioon, mida suure tõenäosusega ei tule lisada 2009. aasta aastaaruandele. Deklaratsioonis deklareerib kogu tegevjuhtkond oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kirjutab koos kuupäeva märkimisega alla ning kinnitab, et: 26 1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on vastavuses hea raamatupidamistavaga; 2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid; 3) raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev (vähemalt 12 järgnevat kuud).
Kolmas erinevus on selles, et EKP puhul on tegemist iseseisva eelarvega ja ei kuulu komisjoni ja komisjonile alluvate teiste institutsioonide vahendite hulka. Seotud kaudselt eelarvega ainult sellisel määral, et osa sellest kantakse riigieelarvesse. On olemas kaks põhilist juhtimisorganit nõukogu ja juhatus. Nõukogu, mida nimetatakse üldnõukoguks, mille puhul tegu rohkem konsultatiivorganiga. Tegevjuhtkond ehk juhatus Koosneb EPK presidendist, asepresidendist ja 4 juhatuse liiget. Juhatuse puhul on nende volituste aeg paika pandud EL põhiseadustiku leppe eelnõus 8 aastat. Hetkel kehtib juba ka see nõue, et ühtegi uueks ametiks ei seata. EPK on veel sellepärast eriline, et asub Frankfurdis. Juhatusele allub 15 direktoraati ja umbes 60 divisjoni ja EKP töötab umbes 1100 ametnikku. Nõukogu Koosneb kõikidest juhatuse liikmetest ja samuti kuuluvad sinna kõikide nende liikmesriikide
gruppidega, kellest igaühel on ettevõttega seotud teatud huvid. Neid gruppe nim. e/v huvigruppideks. E/v huvigruppide hulka kuuluvad kõik grupid ja org-d, kes on e/v-ga otseselt või kaudselt, praegu või tulevikus seotud: kapitaliomanikud, mänedzerid, töövõtjad, kliendid, hankijad, konkurendid, riik ja ühisk. Suures plaanis jaot. huvigrupid: e/v sisesteks ja välisteks. I. E/v sisesed huvigrupid: 1) Omanikud: sissetulek/kasum, invest. kapitali säilit. ja kasvat.; 2) Tegevjuhtkond: iseseisv. ja otsustusauton., võim, mõju, prestiiz, oma ideede ja võimete realis.; 3) Töötajad: sissetulek, sots. kindlustatus, oma võimete realis., in.vah. suhtlem., staatus, tunnustus, prestiiz. II. E/v välised huvigrupid: 1) Võõrkapit. oman.: kindel kapitalipaigutus, rahuld. protsendid, varanduse kasv; 2) Hankijad: stabiilsed hankevõimal., soodsad konditsioonid, ostja maksevõime; 3) Klient: kvalit. kaup soodsa hinnaga, teenindus; 4) Konkurendid: konkurentsireeglitest kinnipid
Tegevusaruandes kirjeldatakse raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluiselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. Tegevjuhtkonna deklaratsioon. Raamatupidamise aastaaruandega koos esitatakse deklaratsioon, mis on raamatupidamise aruande lahutamatu osa ja millele kirjutab koos kuupäeva märkimisega alla kogu RK-se tegevjuhtkond, kes deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. 11. Raamatupidamise sise-eeskiri, struktuur ja lühikirjeldus. (a) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara
Veebi hüpertekstilise ülesehituse alusel saab kasutaja luua talle sobiva kontseptuaalse sisujärjestuse, mis võib erineda saidi planeerija poolt loodust. Saidi struktuur võimaldab luua tõhusalt toimiva lehekülgede struktuuri. Märkused: informatsiooni paigutamine on saidi planeerimise kõige keerulisem ja vastutustundlikum etapp. Avalike saitide ülesehitus kaldub järgima vastava üksuse organisatsioonilist struktuuri asutus, tegevjuhtkond, osakonnad, ametid jne, ja kasutama avalik-õiguslikes üksustes käibivat keelekasutust. On levinud ekslik arvamus, et kasutajad on eelmainitud nüanssidega tuttavad. Samuti võib otsitav teema kuuluda erinevate allüksuste pädevusse; saidi kasutajal peab aga olema võimalik uurida teatud teemat võimalikult ammendavalt, vastavalt tema enda loodud kontseptuaalsele mudelile. TEMAATILINE INFOKOGUM Kontekst: veeb erineb oma tunnusjoontelt teistest kommunikatsioonivahenditest
annaabi.ee 
