1. Vabariiklik kord a. Res Publica (ld. K. avalik asi) roomlaste nimetus oma riigile: Rahvakoosolek Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja ametnike Rooma kodanike valimiseks. koosolek, millele Ise ei saanud algatada seadusi ja kandidaate esitada. vormiliselt kuulus kõrgeim võim. Senat riiginõukogu Kujundas sise- ja välispoliitikat. endistest ja Juhtis sõjandust ja rahaasju. tegevametnikest, mis Esitas seaduseelnõusid rahvakoosolekule. juhtis tegelikult riiki Kontrollis magistraatide tegevust. (300-600 eluaegset liiget) Magistraadid 2 konsulit omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal riigiametnikud, kes juhatasid vägesid. reeglina valiti Preetorid hoolitsesid õigusemõistmise eest. koosolekul paarikaupa 1 Kvestorid vastutasid riigikassa eest. aastaks. Tsensorid vastutasid kodanike loenduse ja maksude eest
hakkas tema nimel valitsema. Riik, õigus ja armee (esmaspäeva töö 14.12.2009) Vabariiklik kord Res Publica (ld. K. avalik asi) roomlaste nimetus oma riigile: Rahvakoosolek Rooma Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja ametnike valimiseks. kodanike koosolek, millele Ise ei saanud algatada seadusi ja kandidaate esitada. vormiliselt kuulus kõrgeim võim. Senat riiginõukogu endistest ja Kujundas sise- ja välispoliitikat. tegevametnikest, mis juhtis Juhtis sõjandust ja rahaasju. tegelikult riiki (300-600 Esitas seaduseelnõusid rahvakoosolekule. eluaegset liiget) Kontrollis magistraatide tegevust. Magistraadid riigiametnikud, 2 konsulit omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal juhatasid vägesid. kes reeglina valiti koosolekul Preetorid hoolitsesid õigusemõistmise eest. paarikaupa 1 aastaks. Kvestorid vastutasid riigikassa eest.
Riik, õigus ja armee (esmaspäeva töö 14.12.2009) Vabariiklik kord Res Publica (ld. K. avalik asi) roomlaste nimetus oma riigile: Rahvakoosolek Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja Rooma kodanike ametnike valimiseks. koosolek, millele Ise ei saanud algatada seadusi ja kandidaate esitada. vormiliselt kuulus kõrgeim võim. Senat riiginõukogu Kujundas sise- ja välispoliitikat. endistest ja Juhtis sõjandust ja rahaasju. tegevametnikest, mis Esitas seaduseelnõusid rahvakoosolekule. juhtis tegelikult riiki Kontrollis magistraatide tegevust. (300-600 eluaegset liiget) Magistraadid 2 konsulit omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal riigiametnikud, kes juhatasid vägesid. reeglina valiti Preetorid hoolitsesid õigusemõistmise eest. koosolekul paarikaupa 1 Kvestorid vastutasid riigikassa eest. aastaks. Tsensorid vastutasid kodanike loenduse ja maksude eest
Riik, õigus ja armee (esmaspäeva töö 14.12.2009) Vabariiklik kord Res Publica (ld. K. avalik asi) – roomlaste nimetus oma riigile: Rahvakoosolek – Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja Rooma kodanike ametnike valimiseks. koosolek, millele Ise ei saanud algatada seadusi ja kandidaate esitada. vormiliselt kuulus kõrgeim võim. Senat – riiginõukogu Kujundas sise- ja välispoliitikat. endistest ja Juhtis sõjandust ja rahaasju. tegevametnikest, mis Esitas seaduseelnõusid rahvakoosolekule. juhtis tegelikult riiki Kontrollis magistraatide tegevust. (300-600 eluaegset liiget) Magistraadid – 2 konsulit omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal riigiametnikud, kes juhatasid vägesid. reeglina valiti Preetorid hoolitsesid õigusemõistmise eest. koosolekul paarikaupa 1 Kvestorid vastutasid riigikassa eest. aastaks. Tsensorid vastutasid kodanike loenduse ja maksude eest
annaabi.ee 
