Folkloristika alused
allikate kompleksset kasutamist.
11. Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest suhetest
Rahvajuttude liigituse alus:
1. aspekt: teabekeskse funktsiooniga ja esteetilise funktsiooniga(jutustusele suunatud lood)
2. aspekt: on/ei ole seotud usundilise maailmavaatega
1. liigituse alus: kuidas jutt peegeldab tõsielu: (a la folkloristi abc)
tõsielujutt kui tegelikkusjutustamine kui tegelikkus >> tõsielusündmuste ja olukordade fiktsionaalne
kujutamine(kunagi kusagil oli, ei põhine kogemusel);
jutustamine kui tegelikkus >>tõsielusündmuste lähedane ehk nn faktilähedane jutustus
2. liigituse alus: seos usundilise maailmapildiga:
küsimus uskumisest (kes usub: uurija, jutustaja, kuulaja), kuidas küsimused. Kuulaja veenmine, oma
kogemuste vahendamine ja teatud viisil seletamine(tuuakse näiteid analoogilistest juhtumitest, mis on varem
annaabi.ee 
