MÕISTED IDEE- kirjandusteose peamine mõte. TEEMA- kirjandusteoses käsitletav aine valdkond (nt sõda) KONFLIKT- tegelastevaheline vastuolu TEGEVUSLIIN- üks tegevussuund, mis keerleb ühe karakteri või karakterite paari ümber, ja sellega seotud sündmused SÜŽEE- kirjandusteose sündmustik MILJÖÖ- kirjandusteose olustik, nii sotsiaalne kui ka looduslik keskkond, milles ta elab ja mis talle mõju avaldab BALLAAD- tundeküllane, enamasti müstiline ja traagilise süžeega ning sünge jutustav luuletus
· naturalistlik, Motiiv on teose teema allelement, teatav kujutatud olukord (näit külaskäik põrgusse, · eksistentsialistlik romaan. naabertalude vaheline vaen, kättesaamatu armastusobjekt jne). On pea- ja kõrvalmotiivid. 19. saj romaan oli realistlik, 20. saj keskenduti inimese sisemaailmale, kasutades palju Konflikt on tegelastevaheline või tegelasesisene (sisekonflikt) vastuolu. Intriig on modernistlikke võtteid. Eesti kirjanduses tekkis romaan 19. saj lõpukümnenditel (Jaak konfliktist põhjustatud tegevuse pingeline kulg teoses. Jar, Eduard Vilde). Ka eepilises teoses võib kasutada motot teisest teosest valitud juhtmõtet, mis selgitab
Teose loo kestus? Koht – Neid võib olla mitu, tavaliselt 1 peamine Allteema ja peateema Teoses kujutatud elunähtuste valdkond. „Millest romaan kõneleb?” määratlebki romaani teema. Detail Teose väiksem kunstiline üksus Motiiv Rändavad kirjandusajaloos teosest teosesse, nt muutumise motiiv, rändamise motiiv Konflikt Tegelastevaheline või tegelasesisene vastuolu teoses Intriig Konfliktist põhjustatud tegevuse pingeline kulg kirjandusteoses (Kuidas pärast asjad kulgevad?) Moto Teose või selle osa algusesse paigutatud tsitaat, teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte Raamjutustus Juhatab järgneva loo sisse Raam Olemas näiteks novellis „Inimene vutlaris“, kuid puudub novellis
Tallinna Prantsuse Lütseum Lauri Miller Lehte Hainsalu ``Kolmkõla´´ Referaat Juhendaja: Kristi Kiissa Tallinn 2012 Lehte Hainsalu Lehte Hainsalu (aastast 1959 Sööt; sündinud 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas, Tartumaal) on Eesti kirjanik ja poliitikategelane. Aastal 1956 lõpetas ta Tartu 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo- keeleteaduskonna eesti filoloogia erialal. Aastast 1958 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Eesti NSV ajal töötas Lehte Hainsalu ajalehe Edasi toimetuses, hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös ning õpetas mitmes Tartu koolis emakeelt. Ta oli kaheksa aastat tegev ETV Tartu stuudios, on mitme teleseriaali (nt "Lapsesuu") autor. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juht aastatel 19811990. Aastatel 19932003 õpetas ta Tartu Teoloogia Akadeemias stilist...
tekstis Kontsentratsiooni printsiip – ajamaht piiratud, sündmused hoolega valitud Lavatehnilised võimalused ja ajastu moraalinormid – määravad vaadatava nt vägivald jääb enamasti lava taha Konflikt: Kollisioon – e kokkupõrge on konflikti eelaste Konflikt – vastandlike tegelaste võitlus Intriig – sündmustiku areng, mis põhineb vastandlike tegelaste tegevusel Tegevus – situatsiooni muutumine Tegevuse tüübid: Väline tegevus – tegelastevaheline sündmustik, välise olukorra muutumine Sisetegevus – tegelase mõtete ja emotsioonide muutumine Kompsitsioonitüübid: Suletud vorm – ideaalne näidend, nt klassikaline tragöödia v hästi tehtud näidend Avatud vorm – klassikalisi reegleid rikkuv draamatekst 6. Draama episeerumine, dramatiseering Naturalistlik ja realistlik draama – hakkasid kujunema 19. sajandi lõpul, põhi teemad inimese siseelu kujutamine, psühholoogiliselt veenvad ja individuaalsed
sündmused jäävad enamasti lava taha). 24. Millised on loo esitamise tasandid teatris? 1) Kujutatud (vahetu) tegevus. 2) Jutustatud (vahendatud) tegevus. 3) Varjatud tegevus (mis toimuks parajasti lava taga). 25. Defineerige mõisted kollision, konflikt, intriig, tegevus. Kollisioon ("kokkupõrge") on konflikti eelaste: vastandlike püüdluste, huvide, ideede jms esiletulek. Konflikt on vastandlike tegelaste võitlus. Tegelastevaheline konflikt väljendub süzeeliste kokkupõrgete reas. (Konfliktitüübid: tegelastevaheline konflikt, sisekonflikt, lokaalne konflikt, püsikonflikt). Intriig on sündmustiku areng, mis põhineb vastandlike tegelaste tegevusel. Tegevus on situatsiooni muutumine. 26. Mis on draama suletud vorm, mis avatud vorm? Suletud vorm: · endassesuletud lugu · korrapärane ülesehitus (sissejuhatus, konflikt, lahendus) · aja-, koha- ja tegevusühtsus
" määratlebki romaani teema. Pikemas romaanis võivad esineda peateema ja teised allteemad? ! Teose väikseim kunstiline üksus on DETAIL. -> Edastavad üksikfakte teose tegevuse, tegelaste ja tegevuskoha kohta. ! MOTIIV- loos eristatavad allelemendid, teatav kujutatud olukord üldises mõttes. Motiivid rändavad läbi kirjandusajaloo teosest teosesse, ent iga autor kasutab neid eripäraselt. Loo põnevuse tagavad konflikt ja intriig. ! KONFLIKT- tegelastevaheline või tegelasesisene vastuolu teoses. Tegelase sisemist huvide kokkupõrget nimetatakse sisekonfliktiks. ! INTRIIG- konfliktist põhjustatud tegevuse pingeline kulg kirjandusteoses. Teose ette või peatükkide algusesse kuulub vahel MOTO- teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte- selgitab peatüki või kogu teose ideed, tõstab esile olulist. Proosateost ümbritseb mõnikord RAAMJUTUSTUS- järgneva loo sissejuhatus - kirjeldab
· Jutustatud tegevus jutustaja ehk vahendaja jutustab sündmustiku ümber · Varjatud tegevus mis toimub parajasti lava taga, nt Treplevi enesetapp - püssipauk kostis lava tagant. Konflikti tasemed: · Kollisioon konflikti eelaste: vastandlike püüdluste, huvide, ideede jms esiletulek · Konflikt vastandlike tegelaste võitlus · Intriig sündmustiku areng, mis põhineb vastandlike tegelaste tegevusel · Tegevus situatsioon muutub Tegelastevaheline konflikt väljendub süzeeliste kokkupõrgete reas. Konfliktitüübid: · Lokaalne konflikt toimub tegelaste positsioonide vahel · Püsikonflikt üldine konflikt, mis mängitakse lahti lokaalkonflikti kaudu. Põhimõtteline küsimus. · Tegelastevaheline konflikt kuidas eri tasandi konflikte arendatakse tegelastevaheliste konfliktide kaudu · Sisekonflikt konflikt iseendaga · Kunstiteose ja lugeja/vaataja ootuste vaheline konflikt (nt ,,Romeo ja Julia" Tegevuse tüübid:
ümbritsevaga. Pea- ja võrdlusi ja algriimi; kõrvaltegelaste leidmine, tegelase mõtestab luuletuse tähenduse muutumise, tegelastevaheliste iseenda elamustele ja suhete jälgimine, tegelaste kogemustele tuginedes; iseloomustamine, käitumise põhjendamine. Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle Teose mõistmiseks vajaliku põhjused ja lahendamisteed. metakeele tundmine Loomamuinasjutu tüüptegelased. seletab oma sõnadega epiteedi, võrdluse, muistendi ja Kujundliku mõtlemise ja muinasjutu olemust; keelekasutuse mõistmine Epiteedi ja võrdluse äratundmine ja kasutamine
15. Bloomi "mõjuprintsiip" rakendatuna luule analüüsis 16. Bahtin. Kronotoobi mõiste. Bahtini poolt kirjeldatud kronotoobid, nende eristamise põhimõtted Žanri ja selle eriliigid määrab kronotoop. Kirjanduslikus aegruumis valitsevaks aeg. Antiikromaani tüübid: 1) seikluslik proovilepanekuromaan seiklusaeg Biograafilise aja kahe hetke vahel laiub põhjatu kuristik, abiellumise ja abielu vahele jäävad hetked väljaspool biograafilist aega, kuivõrd nad ei muuda tegelasi üldse. Kõik tegelastevaheline jääb samaks, mingit arengut v taandarengut ei toimu. Seiklused ei jäta nende ellu v psüühikasse mingit jälge. Seiklusajal puudub igasugune looduse v olustiku tsüklilisus (tegelased ei vanane). Ei saa juttu olla seiklusaja ajaloolisest lokaliseeritusest. Seiklusaja sees: konkreetse seikluse puhul arvel päevad, ööd, minutid nagu igasuguses aktiivses tegevuses. Seiklusaeg algab ja astub jõusse seal, kus loomulikult ja pragmaatiliselt e
tegutsemismotiive, ta suhestub nendega oma kogenematust perspektiivist. (Nikolajeva 1997: 64). Ometi on lapselik jutustaja lastekirjanduses pigem reegel kui erand. Lapsetasandil kirjutaja õnnestumist näitab asjaolu, kas tema jutustus on loomutruult või tehtult lapselik. Jutustaja võib olla avalik: näiteks isa, kes jutustab lapsele muinasjuttu, või varjatud: me ei tea, kes see on, kes jutustab. Varjatud jutustajat seostatakse tihti reaalse autoriga. Jutustajale ei kuulu otsekõne, tegelastevaheline dialoog. Otsekõne peegeldab eriti täpselt tegelaste endi mõtteid ja tundeid, kust jutustaja vaatepunkt jääb välja. Kõik Vilepi teosed on jutustatud traditsioonilises kolmandas isikus. Jutustaja on kõiketeadev, ta võib kirjeldada kõikide tegelaste tegusid ja mõtteid. Enamasti näeb jutustaja asju lähedalt, tegelaste vaatepunktist, mis loob illusiooni, et sündmused on vahendatud läbi lapsesilmade. Tagaplaanil on siiski olemas kõiketeadev jutustaja, keda võib samastada autoriga.
annaabi.ee 
