möödudes avastab tüdruk, et ta on armunud ühte perekonna liikmesse ja abiellub temaga. Muusika oli väga ergas ja eluline. Oli ka rahulikemaid palasid, kuid läbivaks teemaks oli siiski erksus, mis muutis etenduse muusikalise poole ka natuke ühekülgseks ning seetõttu oli vahepeal keeruline tegevust jälgida. Oleks võinud natuke rohkem erinevaid varundeid olla. Samas olid kõik palad tehniliselt väga puhtalt ja korralikult esitatud ja näitlejad sobisid väga hästi oma tegelaskujudesse. Kahjuks puudus teosel mingi sügavam mõte. Kõik oli küll väga hästi mängitud, aga mingit sügavamat sõnumit ma kahjuks ei leidnud. Muusika sobis stseenidega väga hästi. Üldiselt oli etendus rõõmus ja lustakas ning ega huumor ka ei puudunud. Lavakujundus oli väga hea ja hästi organiseeritud. Üldkokkuvõttes oli etendus meeldiv ning nauditav hoolimata tema pikast kestusest peaaegu kolm ja pool tundi. Muusika oli väga hea ja rõõmsameelne ning
30 Ettevalmistus- juhendaja sätib ruumi korda, vaatab kas vajalikud vahendid olemas. 15 min 2. 11.45 Osalejate vastuvõtmine- juhendaja ootab garderoobis. 15 min 2. 12.00 Juhendaja annab kahele grupile ülesandeks jäljendada stseeni näidendist ,,Nukitsamees". Grupile antakse aega arutada ja meelde tuletada ning otustada millise stseeni läbi viivad; milline oli tegelaskujude omavaheline dialoog, lavaline liikumine jne. 15 min 3. 12.15 Kostüümid ja grimmeerimine- tegelaskujudesse paremaks sisseelamiseks on noortel võimalus endale otsida riietusesemed ning teha endale grimm, mis iseloomustaks tema mängitavat karakterit. 30 min 4. 12.45 Stseeni mängimine- oluline on harjutamine teiste ees ning olles võimalikult sarnane mängitava tegelaskujuga nii vokaalselt kui ka liikumisel laval. Kui läheb tekst sassi, siis pole oluline- jätkab edasi. Tegevuse lõpetamine- juhendaja tänab kõiki ja kiidab.
Nüüd on ta aga muutnud tuimaks rahakorjajaks. Mõttetus rahakires sunnib ta oma naist töötama selele vastikuks muutunud kõrtsis, nõnda teda üliraske koorma all hauda saates. Mida jõukamaks peategelane muutub, seda võõramaks jäävad talle inimlikud tunded. Ta pettub ka oma lastes, kellest ei saa tema rikkuse edasiviijat. Lõpuks jõuab peategelane oma eluga täielikku ummikusse: leides, et kogu ta elu on olnud mõttetu rähklemine, uputab ta enese jõekäärus. Romaani läbib tegelaskujudesse ja sünmustesse kätketud põhiidee inimlik õnn ei peitu rikkuses, rahakirg hävitab tõelise inimliku õnne. Sannä on värvikalt maalitud kuju, nagu romaani kõrvaltegelasedki. Ka romaani olustikupildid Sannä ja ta õe lapse- ja koolipõlv, kehviklaste elu oma väikeste rõõmude ja suurte muredega, ning eriti kausistunde elumiljöö esitus on meie kirjanduses ainulaadsed. ,,Elutee" on Rohu kõige terviklikuma kompositsiooniga stiiliühtne teos.
Konstantin Päts (Indrek Taalmaa) Poliitik, jurist ja ärimees, oluline tegelane nii eesti iseseisvuse sünni kui hävingu juures, üks juhtivaid riigitegelasi. Energiline ja läbinägelik, ent mitte puudusteta. Artur Kallaste koolivend ja isiklik sõber. Johan Laidoner (Eero Spriit) Eesti sõjaväe ülemjuhataja Vabadussõjas, hiljem Eesti riigi- ja avaliku elu tegelane. Loomult sirgjooneline sõjaväelane. 1. osa: Üheks päevaks iseseisvust Mis puutub tegelaskujudesse, siis ajaloolised on neist vaid Konstantin Päts ja Johan Laidoner, kõik ülejäänud on kirjanduslikud. Kuid nende loomisel on kasutatud ajaloolist ainest, peamiselt mitmesuguseid mälestusi, nii et nad peaksid mahtuma ajaloolise tõepäras piiresse. Stseeni, kus maapoiss esmakordselt linna sattudes suuril silmil ringi vahib, on eestlaste ajalugu näinud tuhandeid kordi. Selles mõttes ei olnud Toomas Roo elukäigu algus põrmugi ebatavaline