Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika", Talmar ja Põhi 2007. Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel
saatanakiriku ülempreestrinna, tütrele Karlale, kes kriminoloogiaõpilasena veel palju aega satanismist loenguid pidades, ja teisele tütrele, Zeenale, kes oli jäänud inimestele meelde mudilasena, kelle ristimist Saatanakirikus pildistati ning kes nüüd on arenenud kauniks teismeliseks ning meelitanud enda ümber aina kasvava karja hunte mitmesuguseid mehi. Sellel rahulikul sugulastele pühendatud perioodil kirjutas LaVey raamatud, mis said väga populaarseks ning mis toimisid teerajajatena. Esimene neist oli Saatanlik Piibel. Teine raamat Saatanlikud rituaalid tõi päevavalgele sünge ja kompleksse materjali, mille LaVey oli saanud oma üha rohkematest allikatest. Lõpuks kolmas raamat Taielik Nõiakunst, mis oli bestseller Itaalias, kuid kahjuks keelduti selle avaldamisest Ameerikas. LaVey jagas ennast organiseeritud kiriku tegevuse ning üle maailma levitatavate raamatute kirjutamise vahel. See tõi kaasa Saatanakiriku liikmete arvu suurenemise. Satanismi kasvav
annaabi.ee 
