TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK
Oma isamaalüürikas ülistab ta eesti keele ilu ning usub selle tulevikku. Samaaegselt algas ka
tegevus vallavalitsustes, laulukoorides ja orkestrites, mis andis usku, et ollakse millekski
võimelised. Iseteadvuse tõusu soodustas veel talude päriseksostmine. Rahvas oli muutunud
haritumaks, kerkis esile külaharitlaste kiht (köstrid, kooliõpetajad, vallakirjutajad), kes
suutsid tõhusalt valgustustööd teha. Need mehed saidki algava rahvusliku liikumise
teerajajaiks. Koolmeistri ja köstri osa eesti maaühiskonnas 20. sajandi algul peegeldub
kõigile tuntud Oskar Lutsu "Kevades". Eesti taasärkamine 19. sajandi keskpaiku oli
peamiselt vaimse ja kultuurilise iseloomuga.
Friedrich Faehlmann (1798-1850) sündis Järvamaal Hao mõisas opmani pojana. Lõpetas
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja oli otsitavamaid arste. F. Faehlmanni tähtsus seisneb
Kalevipoja ainete kogumise algatajana. Tema poolt asutatud "Õpetatud Eesti Seltsis" peeti
annaabi.ee 
