ning nende endi karakter haakus etendavate omadega. Nad esinesid täpselt vastanditena oma peremeestest olid ülimalt viisakad, galantsed, teravmeelsed, poetasid igale poole lembesõnu ning oskasid tüdrukutele meeldejärgi olla. Lõpuks otsustasid noormehed neiud linna jalutuskäigule kutsuda, kuid nood pidid kodus olema. Selle asemel hoopis korraldati kodus väikestviisi ball, kutsuti kohale naabermaja rahvas ning tantsiti. Ühel hetkel saabusid La Grange ja Du Croisy, kes oma teenritele koha kätte näitasid ning Madelonile ja Cathosele ültesid, kellega neil tegelikult tegu oli. Nii tüdrukud kui Gorgibus jäid tänu sellele vahejuhtumile häbisse nii üksteise lolluse, upsakuse kui kõigi teiste ees. Tegu oli hea näidendiga, oli hästi kirjutatud ja lihtne oli lugeda. Kaasahaarav ja vaimukas.
Ta koputas, kuid keegi ei vastanud. Lõpuks avas ta ukse ning nägi, et preilit polnud kodus. Preili Montag ja Lanz märkasid K. tegu. K. kiirustas häbi tundes oma tuppa. Viies peatükk Peksja K. hakkas mööda koridori töölt koju minema, kuid ta kuulis oigamist ning hakkas asja uurima. Ta läks kolikambrisse ning nägi kuidas valvureid peksti. Ta üritas neid altkäemaksuga päästa, kuid üks pekstavatest hakkas valust karjuma ning rikkus seetõttu tehingu. K. lahkus ruumist ja ava akna. Teenritele, kes asja uurima tulid, valetas ta, et välas üks koer ulgus. Ta andis teenritele käsu järgmisel päeval kolikamber ära koristada. Kuues peatükk Onu. Leni K.-le tuli maalt külla onu Karl. Onu muretses K. protsessi pärast ning oli sellest teada saanud Erna kirja kaudu. Selleks, et keegi neid pealt ei kuulaks mindi jalutama. Onu viis K. oma vana sõbra advokaat Huldi juurde. Seal võttis neid vastu põetaja Leni, kes teatas, et Huld on haige.
Ta koputas, kuid keegi ei vastanud. Lõpuks avas ta ukse ning nägi, et preilit polnud kodus. Preili Montag ja Lanz märkasid K. tegu. K. kiirustas häbi tundes oma tuppa. Viies peatükk Peksja K. hakkas mööda koridori töölt koju minema, kuid ta kuulis oigamist ning hakkas asja uurima. Ta läks kolikambrisse ning nägi kuidas valvureid peksti. Ta üritas neid altkäemaksuga päästa, kuid üks pekstavatest hakkas valust karjuma ning rikkus seetõttu tehingu. K. lahkus ruumist ja ava akna. Teenritele, kes asja uurima tulid, valetas ta, et välas üks koer ulgus. Ta andis teenritele käsu järgmisel päeval kolikamber ära koristada. Kuues peatükk Onu. Leni K.-le tuli maalt külla onu Karl. Onu muretses K. protsessi pärast ning oli sellest teada saanud Erna kirja kaudu. Selleks, et keegi neid pealt ei kuulaks mindi jalutama. Onu viis K. oma vana sõbra advokaat Huldi juurde. Seal võttis neid vastu põetaja Leni, kes teatas, et Huld on haige.
, et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu sarvekandjate patroon. Seetõttu laskis vahetada oma nime la Souche vastu. Vannub, et saab pahaseks, kui inimesed teda seda nime pidi kutsuma ei hakka. Tema jutust tuleb korduvalt välja tõsiasi ,et ta kardab abieluga alt minnaning endale sarved pähe saada. TEINE STSEEN Arnolphe on ukse taga ning möirgab oma teenritele, et nad ta sisse laseksid. Alain ning Georgette viivitavad meelega ning leiavad asju põhjenduseks, et mitte ust avada. Kui neid ähvardatakse neljaks päevaks ilma toiduta jätta, tormavad nad võidu ust avama. Väidavad mõlemad, et nemad avasid ukse esimesena. Alain saab pihta larhvi. Võtab Alainil kolm korda mütsi peast ära. Pahandab, et see mühakas aru ei saa, et müts peab tema juuresolekul maas olema. Käsib tal Agnése siia kutsuda. KOLMAS STSEEN
· Kujurid kujutasid vaaraosid ja tema pereliikmeid väga realistlikult Antiikaeg (Kreeta, Kreeka, Rooma) Egeuse e Kreeta Euroopa kultuuri häll - mõjutas tugevalt mandri - Kreeka arengut ja läbi selle kogu euroopaliku tsivilatsiooni kujunemist. Religioon · Maine, elulähedane · Kummardati viljakuse- ja sigimisjumalaid · Puudusid templid ja preestrite seisus · Maa austamine · Kultusloomad: sõnn, madu Ehituskunst · Lossid valitejatele ja tema teenritele, nt Knossos, Phaistos · Ehitusmaterjalid: kivi, laed puidust · Puust sambad · Valguskaevud · Megaron - elamu mille sissepääsu ees on sambad Muu · Minotauros - sõnnipäine koletis · Rituaalne mäng - üle sõnnide hüppamine · Iiris - printside lill · Keraamika Vana-Kreeka Jumalad - VAATA VIHIKUST Ilu ja inetus Kreeka müütides Müütides vastanduvad · Võitlus kus ilu võidab inetuse
PÕLLUÜLEM KARJAÜLEM HÜVEÜLEM ÜLEMPREESTER KARLO ANGELA ISA EMA PEALIK, VALVURID, SÕDURID A e g: olevik K o h t: olematu maa Euroopa taladel Esimene vaatus (Ruumikas neljanurgeline tuba. Keskel suur laud paari tooliga. Teised toolid paremal seina ääres. Laua tagaotsas kõrgend, kus torkab silma midagi aujärje või mahuka tugitooli taolist. Toa kolmest uksest kaks on tagaseinas: üks lauast pahemalt kuningale, teine peagu paremas nurgas teenritele. Kolmas uks, kust tulevad ülemad, asub paremas seinas. Eesriide kerkides laual põleb küünal ja noorteener Mathias tõstab toole laua äärde. Kostab vali koputus paremalt tagaseina ukselt, aga noorteener ei võta seda kuuldavakski. Alles kui uks hakkab mürtsuma, läheb ta aeglasel saamul avama.) NARR (astub sisse, kummaski käes haruldane küünlajalg süütamata küünaldega; valgete juustega, kahvatu, kõhn ja kortsunud nägu; räägib vanainimeselikult pisut sosinal ja tödinal,
nad teevad. Ja ütle usklikele naistele, et nad langetaksid oma pilgud ja hoiaksid oma privaatseid kehaosi, et nad ei näitaks oma ilus, välja arvatud, mis sellest on ilmne ning et nad tõmbaksid oma khimaarid üle oma kaelaava ja ei näitaks oma ilu, välja arvatud oma abikaasadele või oma isadele või oma abikaasa isadele või oma poegadele või oma mehe poegadele või oma vendadele või oma vennapoegadele või oma õepoegadele või naistele või orjataridele või teenritele, kes on seksuaalihast vabad või väikestele lastele, kel pole veel naiste seksuaalsusest aimu, ja et nad ei hargitaks oma jalgu, et mitte tõmmata tähelepanu oma varjatud ilule. Oo, usklikud, pöödrduge kõik koos patukahetsuses Jumala poole, et teid võiks saata edu.” (24:30,31) Naise parim kaitse on tagasihoidlikkus, seega naise katmise ainus mõte 31 Hommik-Mrabte, K., lk 5 32 Dr. Sherif Abdel Azeem, lk 20 33 Hommik-Mrabte, K., lk 3 34 Mehe õigused oma naise üle
olid , mille saadik välja kiskus. Sellest tuleneski ta nimi Oidipus. Keegi teine krjus andis saadikule Oidipuse Arvatakse, et see karjus oli mees, kellest rääkisid nad ennemgi, kes pääses ainsana surmast võitluses. Iokates et taha, et Oidipuse sünnilugu ja põlvnemine välja tuleks. Karjus tuleb OIdipuse juurde. Oidipus uurib et kas ta muiste Laoist osjas.(JAh) Oidipus uurib lapse kohta, kui karjane vaikib ning salgab maha seda teemat. Oidipus annab teenritele käsu ta kinni võtta ja käsi väänata, kuid siis hakkab ta rääkima, et leidis lapse. Karjane räägib et Oidipus on Laiose poeg kelle ta Laoise naise käest sai. Karjasele anti laps, et ta surma saata. Lossist ilmub teataja, kes teatab, et auväärne käskijanna on endalt elu võtnud sulgedes end magamistuppa. poos end üles. Oidips torkab endal silmad peast välja ja jääb pimedaks. Oidipuse 2 palvet Kreonole et ta tapsetakse ning viidakse sinna kus ta algselt surema pidi.
peaks leiba teenima, vaid saatis ta Prantsuse kuninga teenistusse, kus ta õppis häid kombeid. Kord siis said rüütlid kokku ja jutuajamises osales ka Lodovico, kus nad rääkisid, et nemad küll pole ilusamat naist näinud kui Beatrice, kellel aga oli mees Egano dei Galuzzi. Lodovico polnud aga veel armunud olnud ja nüüd oli tal kirglk tahtmine näha toda naist. Ta asus Bolognasse ja muutis nime- Anichino. Ta nägi naist ja armus koheselt. Ta muutis end vaeseks, kõigile teenritele, kes temaga kaasa olid tulnud, ütles ta, et käitugu nad, nagu ei teaks nad teda. See kõik selle nimel, et naisega kohtuda. Nimelt plaan oli selles, et ta läheb Beatrice mehe teenriks, tal oli ju neid palju, ja A. nägi teenri kohta tegelikult väga kena välja. Nii oligi...ta töötas seal ustavalt teenrina, puutudes tihedalt kokku Beatricega. Nad mängisid koos malet, ja A. lasi kogu aeg Beatricel võita. Ta meeldis Beatricele. A. aga otsustas nüüd Beatricele oma tunnetest rääkida
küttepuid. Nad äratasid kuninga kaks ihukaitsjat, kes magasid õlekottidel magamistoa kõrval olevas kambris. Ihukaitsjad riietusid ja asusid kell kaheksa magamistoa ukse juurde valvesse. Uksehoidja asus oma kohale-keegi peale teenrite ei pääsenud sisse. Seejärel toimetati sisse kuninga rüüd. Ja selline tegevus oli vaid hommikul. Kõik oli ära reglementeeritud. Kõik pidi toimima ja kõigil teenritel oli oma roll. Teenritele see täpsus muidugi meeldis. Igaüks teadis kust algab ja kus lõpeb tema kohustus. Kui neist kinni ei peetud, tuli pahandus. Reetmised 1519. aasta maikuus tegi Henry õukonnas palju muutusi. Paljud tähtsamad abilised olid lahti lastud. Inimesi vahetati välja vanemate, elukogenenud meeste vastu. Mitmed inimesed pagendati. Henry VIII oli samuti probleeme inimeste usaldamisega. Ei saanud ju teada kas inimene, keda
Jumalad kinkisid talle laeka, millesse igaüks oli pannud midagi halba ja keelasid seda avada. Pandora aga oli väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tulid välja nuhtlused ja mured inimsoole. Pandora lõi kohe kaane kinni, kuid oli juba hilja. Laekas oli ka üks hea asi lootus (Elpis). Nüüd pööras Zeus tähelepanu patusele endale. Zeus oli unustanud võla, mis ta võlgnes Prometheusele abi eest. Zeus andis käsu oma teenritele Väele (Bia) ja Võimule (Kratos) võtta Prometheus kinni ja viia Kaukasuse mägedesse. P aheldati murdmatute kettiga kinni. Selle piina rakendamine oli mõeldud ka selleks, et avaldada Zeusile tähtis saladus ainult P teadis, kes saab olema selle poja ema, kes Zeusi kunagi troonilt kukutab. Zeus saatis Hermese Prometheuse juurde ja nõudis saladuse avaldamist. Hermes hoiatas teda, et kui ta ei räägi, saab ta veel rängema karistuse, kuid mitte miski ei murdnud Prometheust
noor tegelane. Määravaks saab inimese enda tahe, enda elu kvaliteet see tagab võidukuse. ,,Lamba allikas" - näidendi aluseks ajaloolised sündmused, Vana-Hispaania kroonika põhjal. Tegevus 15.sajandi lõpul. Küla senjööriks on üks väga isepäine ja türanlik rüütliordu tüüp senjöör Fernando kohtleb küla talupoegi vägivaldselt. Talupoegadel viskab üle, kui Fernando röövib pruudi peigmehe rüpest. Talupojad haaravad relvad ja tungivad temale ja ta teenritele kallale tapavad kõik maha. Ühel teenril õnnestub pääseda ja põgeneda, viib sõnumi kuningale. Kohtunik saadetakse sinna külla, et süüdlased välja selgitada, et neid karistada. Kuningas võtab selle küla oma otseseks alluvaks, küla pääseb rõhuvast peremeheks. Õnnelik lõpp. Jällegi tegemist auküsimusega aukompleksi kandjaks terve küla. Kuningas liidus rahvaga, kaitseb rahvast aadlike omavoli eest. Kuningas on võrdsete seas.
Mis puutub d'Artagnanisse, siis koostas ta endamisi plaani, mille teostamist me hiljem näeme. See tõotas talle võluvat seiklust, nagu seda võis näha juba tema naeratustest, mis aeg-ajalt üle ta näo libisesid ja ta mõtisklust valgustasid. TEINE OSA I INGLASED JA PRANTSLASED. Kokkulepitud ajaks jõudsid sõbrad oma nelja teenriga Luxembourg'i lossi taga lasuvale üksildasele alale, kus karjatati kitsi. Athos andis kitsekarjusele rahatüki, et ta eemalduks. Teenritele tehti ülesandeks valvata. Õige peatselt lähenes sellele kohale vaikiv salk ja liitus kohale jõudes musketäridega. Vastavalt meretagustele tavadele toimus esitlemine. Inglased olid kõik väga kõrgest soost, seetõttu ei olnud nende vastaste imelikud nimed neile mitte ainult üllatuseks, vaid tekitasid neis ka kahtlust. «Aga ikkagi,» ütles lord Winter, kui kolm sõpra olid end esitlenud, «me ei tea, kes te
annaabi.ee 
