ÜKSIKAKT mittenormatiivakt e. õigust RAKENDAV ( käskkiri, korraldus, otsus) JURIIDILINE FAKT : asjaolud toovad kaasa tagajärje. SÜNDMUS (ei sõltu isiku tahtest) ja TEGU ( sõltub isiku tahtest ÕIGUSRIKKUMINE : kuritegu (karistussead), väärtegu, distsiplinaarsüütegu, tsiviilõigusrikkumine, tööõigusrikkumine. 11 ) ATS ja TLS ERINEVUSED ATS - AMETNIK, avalik-õiguslik juriidiline isik - Avalik-õiguslik, usalduslik teenistussuhe - Teenistusleping - Puhkus 35 päeva - Streikida ei tohi - Surma korral ühekordne hüvitis 10 a palk - Vaidluse puhul saab pöörduda halduskohtusse - Keelenõue - Teovõimeline, Eesti kodanik, vähemalt keskahridus - Avalik konkurss ametikohale, katseaeg 4 kuud - Palk on avalik TLS - TÖÖTAJA, eraõiguslik juriidiline isik - Tööleping - Võib streikida - Puhkus 28 päeva - Pole haridus ja keelenõuet
Organisatsiooni väärtused, eesmärgid, head tavad, oluliste protsesside ja projektide kirjeldused Kvaliteedistandardid, infosüsteemi kasutamise nõuded, turvalise nõuded jmt. 12. Personalitööga seotud protseduurid Personali värbamise programm Värbamine Valik Töösuhete algatamine ja lõpetamine Palgakorraldus Hindamine Arendamine Motiveerimine jne. 13. Personalitöös vajalikud dokumendid Töö- või teenistusleping (avalikus teenistuses ka käskkiri ametisse määramise kohta), Tööaja, töötasu ja hüvitiste, puhkuste, ravikindlustuse, lähetuste dokumendid, Tööohutust tagavate toimingute ning töövaidluste ja väärtegudega kaasnevad vormistused. Tööleping, töölepingu tingimused (k.a. ametijuhend) Reeglid töökorraldusele (nn. töösisekord) Andmed töötaja kohta (isikukaardid/andmekaitse!) Tööajaarvestuse dokumendid
Pataljonid kandsid mitmesuguseid nimetusi nagu Abteilung, Sicherungs Abteilung. Alates 1943. aasta detsembrist kinnitati pataljoni nimetuseks Eesti Politseipataljon nr... Esimene politseipataljon (nr 29) formeeriti 5. novembril 1941 Tallinnas majot Johann Peikeri juhtimisel (530 meest). Julgestusgruppid: Korralduse nende formeerimiseks andis kindralooberst Georg von Küchker (1881-1968). Julgestusgruppidesse astunud meestega sõlmiti aastane teenistusleping. Iga julgestusgrupp (JG) koosnes 657 mehest, kellest 57 olid staabi koosseisus, 600 meest jagunesid neljaks kompaniiks, igas vastavalt 150 meest. 1941.-1942. aastal formeeriti eestlastest 6 JG. o JG 181 Tartus ja Põltsamaal, ülem: August Vask. o JG 182 Viljandis, Tartus ja Põltsamaal, ülem: Richard Tammemägi o JG 183 Pärnus ja Paides, ülem: Hermann Stockeby
Nõukogu liikmed ei saa kuuluda juhatusse (parem on kui nad omanikud ei kuuluks juhatusse). Äriühingu juhatus Juhatus on äriühingut esindav organ (lepingute sõlmimine, tehingute tegemine), kollektiivne tippjuht, liikmed on tippjuhid, liikmed on võrdsed, juhatuse esimees on tegevuse korraldaja, viib ellu omaniketahte organisatsiooni abil; Juhataja- ainujuht, Agendiprobleem, Juhatuse tegevuse reglement- kuidas tehakse otsuseid; Teenistusleping Äriühingu tegevust reguleeriv dokumentatsioon Aktsionäride (osanike) leping, asutamisleping ja põhikiri, nõukogu tegevuse reglement, juhatuse tegevuse reglement, teenistuslepingud juhatuse liikmetega, nõukogu otsused juhatuse soovitava tegevuse kohta, üldkoosoleku otsuses (nõukogu valimine) Anglo-ameerika äriühingute valitsemise süsteem Direktorite nõukogu- liikmed nimetatakse direktoriteks, siseliikmed on tippjuhtkond, välisliikmed on omanikud, omanike esindajad, spetsialistid,
Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd - allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA - maksab tehtud töö eest tasu 2) ametikohale nimetamise või valimise akt 3) teenistusleping. Alati ei ole töö tegemisega seotud pooltevahelised suhted tööõiguse esemeks, näiteks · sõlmitakse töövõtuleping, üks pool (töövõtja) kohustub tegema mingi konkreetse töö v osutama mingi teenuse ja teine pool (tellija) kohustub maksma selle eest tasu. Lepingu esemeks on töötulemus, mitte töötegemine. Töö tegija ise otsustab, kuidas tulemuse saavutab.
2 järgi peab ÄR kõigepealt tegema järelepärimise ettevõtjale, kui registripidaja avastab et kane vale. Seega omal initsatiivil ei saa registripidaja kannet teha vaid peab teatama. 4 järelikult on teatamiskohustus (2 varianti on kas avalduse esitamine või teatamine) 5 seega ilmselt tuleks ikka teatada. 16. Aktsiaseltsi nõukogu valis uue juhatuse liikme ja märas tema tasu suuruseks 10 000 krooni kuus. Samas andis nõukogu oma esimehele volituse sõlmida uue juhatuse liikmega teenistusleping, mille tingimused peavad vastama tavalistele tingimustele. Nimetatud leping ka sõlmiti. Valitud juhatuse liikme kutsus nõukogu kolme kuu möödudes tagasi. Seejärel esitas tagasikutsutud juhatuse liige nõude tasuda talle lahkumise eest lepinguga ette nähtud hüvis ühe 15 aasta tasu ulatuses sõltumata tagasikutsumise põhjustest. Nõukogu leidis, et aktsiaselts peab
2 järgi peab ÄR kõigepealt tegema järelepärimise ettevõtjale, kui registripidaja avastab et kane vale. Seega omal initsatiivil ei saa registripidaja kannet teha vaid peab teatama. 4 järelikult on teatamiskohustus (2 varianti on kas avalduse esitamine või teatamine) 5 seega ilmselt tuleks ikka teatada. 16. Aktsiaseltsi nõukogu valis uue juhatuse liikme ja märas tema tasu suuruseks 10 000 krooni kuus. Samas andis nõukogu oma esimehele volituse sõlmida uue juhatuse liikmega teenistusleping, mille tingimused peavad vastama tavalistele tingimustele. Nimetatud leping ka sõlmiti. Valitud juhatuse liikme kutsus nõukogu kolme kuu möödudes tagasi. Seejärel esitas tagasikutsutud juhatuse liige nõude tasuda talle lahkumise eest lepinguga ette nähtud hüvis ühe 15 aasta tasu ulatuses sõltumata tagasikutsumise põhjustest. Nõukogu leidis, et aktsiaselts peab
15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadiga). Näiteks sportlastel ja näitlejatel on teenistusleping. Vanglakaristust kandes tööd tehes ei sõlmita samuti töölepingut, sest vanglas tehtav töö saab olla ainult vabatahtlik kuigi seda tasustatakse. Töövõtuleping: - tellimustöö - ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega - kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada - tasu saab, kui töö valmis Kindlasti peab eksisteerima tööraamat. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed
teise otsusega tahab üldkoosolek sisuliselt võlasuhet ühepoolselt muuta (lõpetada) AS tahab käsutada aktsionäri nõuet tema enda vastu st aktsionäril on nõue olemas ja üldkoosoleku hilisem otsus ei saa mitte midagi muuta ÄS § 279 lg 1 annab selle nõudeõiguse RKh 3-2-1-16-04! 28. Aktsiaseltsi nõukogu valis uue juhatuse liikme ja määras tema tasu suuruseks 7 000 eurot kuus. Samas andis nõukogu oma esimehele volituse sõlmida uue juhatuse liikmega teenistusleping, mille tingimused peavad vastama tavalistele tingimustele. Nimetatud leping ka sõlmiti. Valitud juhatuse liikme kutsus nõukogu kolme kuu möödudes tagasi. Seejärel esitas tagasikutsutud juhatuse liige nõude tasuda talle lahkumise eest lepinguga ette nähtud hüvis ühe aasta tasu ulatuses sõltumata tagasikutsumise põhjustest. Nõukogu leidis, et aktsiaselts peab vaidlustama hüvise maksmise kokkuleppe, kuna nõukogu esimehel puudusid volitused selle sõlmimiseks.
• kohaliku omavalitsuse teenistus. Asutuste, mille koosseisu on võimalik teenida avaliku teenistujana, loetelu on kehtestatud ATS § 2 lõigetega 2 ja 3. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik ning jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks - ATS § 6 Riigiteenistujate ametikohad on kindlaks määratud seaduse, KOV ametikohtade nimetused on kindlaks määratud VV määrusega. 3) sõlmitakse teenistusleping. Alati ei ole töö tegemisega seotud pooltevahelised suhted tööõiguse esemeks, näiteks kui advokaat nõustab klienti (sõlmitakse kliendileping) või notar tõestab tehinguid ja tahteavaldusi, koostades varaloendeid jmt (NotS § 29) või sõlmitakse töövõtuleping, üks pool (töövõtja) kohustub tegema mingi konkreetse töö v osutama mingi teenuse ja teine pool (tellija) kohustub maksma selle eest tasu, VÕS § 635
alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööandjale. Töösuheteks (alluvussuhetes) võib olla: 1. pooled sõlmivad TL TLS 2. isik nimetatakse või valitakse ametisse teenistussuhted ATS (1996) Puudutab riigi- või KOV ametnikke. 3. teenistusleping (eraldi lepinguseadust pole) nt kaitseväes, mujal ka näitlejad, sportlased Tehakse ka üksikuid töid/osutatakse teenuseid tsiviilõiguslike lepingute alusel puuduvad alluvussuhted poolte vahel on varalised suhted; vaidluse korral VÕS. Töölepingu eriliigid: 1. töövõtuleping lepingu esemeks on konkreetne töötulemus, mitte töö tegemine ise. Ei saa kunagi olla kestvusleping 2. käsundusleping üks pool osutab teisele mingeid teenuseid
muud tingimused kokku juhatuse liikme valimisel. Osanike otsuses, millega valitakse juhatuse liige, tuleb seega märkida vähemalt: 1) valitud juhatuse liikme nimi; 2) juhatuse liikme tasu suurus ja selle maksmise kord (ÄS § 180(1) ); 3) juhatuse liikmele määratavad soodustused; 4) osaniku nimi, kes on volitatud alla kirjutama juhatuse liikmega sõlmitavale lepingule (ÄS § 168 lg 1 p 10), kui juhatuse liikmega sõlmitakse eraldi vastav teenistusleping. Juhatuse liikme võib sõltumata põhjusest igal ajal tagasi kutsuda (ÄS § 184 lg 3) sellekohase osanike või nõukogu otsusega. Kui juhatuse liige tagasi kutsutakse, on tal õigus nõuda osaühingult ainult neid tagatisi ja kompensatsioonide maksmist, mis lepiti kokku juhatuse liikmega sõlmitavas lepingus. Kehtiv õigus ei näe juhatuse liikmele tema tagasikutsumisel ette seadusest tulenevaid kompensatsioone või tagatisi. Juhatuse liikme leping
vastutusest, töötingimustest ja ametikoha täitmiseks töötajale esitavatest nõuetest. Tööanalüüs on personalijuhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse töö iseärasusi ja määratakse kindlaks töökohtadele ja töötajatele esitatavad nõuded. Töö analüüs seisneb nende tegevuste analüüsimises, mida töötaja iga päev teeb ning vajalike töövahendite ja töötingimuste kirjeldamises. 2. Teenistusleping, käsundusleping, töövõtuleping Teenistuslepingu puhul ei ole tegemist avaliku teenistusega, vaid tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga, millega samuti reguleeritakse teise isiku tööjõu kasutamist. Teenistuslepingu alla kuuluvad kõik lepingud, mille esemeks on mingi töö tegemine. Teenistuslepingute alusel tehtava töö iseloom ei ole piiratud mingite eriliste kriteeriumitega. Üldjuhul tulevad
4) lópuks langeb - 70%. Paljudes riikides kasutatakse nn teenistusreservi arvamist kuni uue töö leidmiseni riigiteenistuses - st sisuliselt eelisjärjekord koos vallandamistoetusega. Selline süsteem kehtestati ka Eestis avaliku teenistuse seadusega (ATS). Póhjamaadele on seejuures veel iseloomulik eriti tugev sotsiaalne kaitstus vallandamiste vastu. Seda vaatamata sellistele kardinaalsetele erinevustele, et Soomes kehtib riigiteenistuse teenistusleping, Rootsis aga nn. individuaalleping (private contract). Edutamise ning töötingimuste muutmise osas on väga suured erinevused, sóltuvalt taas sellest, millisega 3-st riigiteenistuse süsteemist tegemist. Tugeva garantii annab kollektiivlepingute süsteem, paljudel juhtudel aga sätestatakse need tingimused ainult teenistuslepingus vói individuaallepingus. Teenistuslepingu töötingimuste osas annab üldise aluse riigi tööseadusandlus, individuaalleping jätab
annaabi.ee 
