saa ka tellitud kaupa. Interneti piiramatud võimalused on varsti liigtarbimise peamisteks põhjusteks ja me ei saaks seda takistada ka siis kui väga tahaks. Kas sellist Eestit me tahtsimegi? Usun, et see küsimus on käinud läbi paljude peast, kui nad on pidanud istuma reede õhtul kaubanduskeskuse järjekorras. Pikad kassajärjekorrad ulatavad kohati kahekümne inimeseni. Ja kui veel arvestada müüjate teeninduskiirust, siis on täielik ime, et kahe tunniga saab toidupoes käidud. Mis viib ikkagi sellise ületarbimiseni? Kas on see tõesti vajadus? Vaevalt. Miks siis on nii, et ülekaaluliste protsent rahvastikus kasvab iga päeva, kuu ja aastaga? Nendele ja paljudele teistele küsimustele leiame vastuse lähema viiekümne aasta jooksul ja siis ehk tunnistab inimkond probleemi, mille nad on ise loonud.
Paljude lugejate sarnaseks seadistamiseks on olemas kloonimise võimalus. Selleks ühendatakse valmisseadistatud lugeja ja seadistatav lugeja erikaabli abil ja kantakse esimese lugeja seaded teisele üle. Tulemuseks on kaks täiesti identse seadega lugejat. Suur seadistusvõimaluste arv teeb vöötkoodilugejast väga paindliku ja iga rakendusega kokku sobiva andmesisestus- ja -kontrollseadme. Vöötkoodid raamatukogudes võimaldavad oluliselt tõsta teeninduskiirust raamatukogus. Iga raamat on unikaalne ja talle omistatakse tunnus. Markeerides raamatu vöötkoodiga on lihtne ja kiire tema registreerimine laenutamisel või tagastamisel. Sarnaselt toimib ka ettevõtete siseselt dokumentide jälgimine. Vöötkoodid on avalikus sektoris kõige enamlevinud rakendus. Iga asutuse jaoks on oluline teda, millist vara, kui palju ja millises kohas ta omab. Selleks markeeritakse varad vöötkoodidega ja andmed registreeritakse arvutis
annaabi.ee 
