Mõisas on ka säilinud palju vanu uksi. Uksed on äärmiselt sarnased hoone üleüldisele arhitektuurile need on kaunistatud geomeetriliste kujunditega. Kõikide uste sarnasus näitab, et see on ühe tisleri töö. Sama tisleri tööks arvatakse olevat ka söögisaali stiilne lambrii, millest on säilinud suur osa. Peale selle on saalis veel üles ehitatud kaks ahju, mis ei ole töökorras. Mõisa ülejäänud ruumid on arhitektuurilt kergemad ja stiilivaesemad, keldrikorrusel asusid teenijatoad. Teisel korrusel asusid põhiliselt lastetoad ja tööruumid. Ruumide paigutust ei saa väga täpselt teada, sest nende asukohad muutusid tihti. Mõisapark, Kõrvalhooned, Kool ning Suguvõsa Saatus Mõisapark ei olnud algselt selline, nagu see on praegu. Seda hakati alles korrastama kooli ajal koolilaste jaoks. Sillutati teed ja tehti sirgemaks, raiuti võsa maha, sest park oli tol ajal väga metsakasvanud. Praeguseks on
puitkorterelamutest osa on nn. linnavilla tüüpi, kus kummalgi korrusel teineteise peal on ainult üks suur korter, osa aga ka klassikaliselt korterelamule omase trepikojapõhise planeeringuga, kahe-kolme korteriga ühel korrusel. Peaaegu alati on sellises elamus kaks eraldi trepikoda, nn. paraad- või peatrepikoda ja köögitrepikoda, vastavalt igal korteril ka eraldi ees- ja tagauks, viimast nimetati ka „mustaks“ sissepääsuks. Köögitrepikoja kaudu käisid tavaliselt teenijad, teenijatoad leiame enamasti köögi kõrvalt, vahel elasid teenijad eraldi hoovis teenijate elamus. Korterites püsis kaua aega mõisaarhitektuurist laenatud anfilaadne planeering, kus toad olid ridamisi läbikäidavad ja puudus esik, kõige tagumisse tuppa minekuks tuli läbida kõik esimesed. 20. sajandi alguses see taandub, andes teed ajakohasematele, mugavamatele ja paindlikumatele ruumiplaanidele. Korterid olid üldjuhul kahepoolse insolatsiooniga,
annaabi.ee 
