» ja tuiskasin tema järele. Saime võidu. Röövlite salk pani kui hanekari kaagutades plagama. Me tapsime, et süda hüppas. Rüütel Kuuno aga laskis pääsenud talupoegadele süüa ja juua anda ja neid minema saates ütles ta veel: «Teie näete nüüd, kui vähe teie oma jõud teid kaitsta suudab. Teie sõimasite meid, meie aga kaitsesime teid. Sellepärast ärge olge tänamatud ega nurisege isandate üle, vaid kartke neid ja teenige truisti.» Nii kõneles minu mehine, minu tubli isand, ja vana lossipreester lisas sügavas liigutuses: «Jah, ja jätke oma näotu, kuri ebausk, austage 42 jumalaema, kummardage püha Peetruse asemikku ja kuulake nende sõna, keda tema siin patuses maailmas oma sulasteks on seadnud. Kui te seda ei tee, mis nemad käsivad, siis sööb teid siin ilmas tuli, uputab vesi, hukkab raud, ja vihase vaenlase kius». kukutab teid igavese hukatuse järve. Aamen. Minge rahuga.»
» «Te teate ainukest vastust, mida ma ihaldan, ainukest, mis oleks teie ja minu vääriline.» 394 Ja d'Artagnan tõmbas teda õrnalt enese poole. Mileedi tõrkus vaevalt. «Te olete sellest väga huvitatud,» ütles ta naeratades. «Ah!» hüüatas d'Artagnan, haaratuna tõelisest kirest, ida see naine oli suuteline süütama ta südames, «ah, u õnn paistab mulle uskumatuna, ja kartes kogu aeg, et ta võiks nagu unenägu ära lennata, kiirustan ma, et teda tõelisuseks muuta.» «Hästi! Teenige ära see nõndanimetatud õnn!» «Ma olen teie käsutuses,» ütles d'Artagnan. «Kas kindlasti?» küsis mileedi viimase kahtlusega. «Nimetage mulle selle alatu nimi, kes on sundinud teie kauneid silmi pisaraid valama.» «Kes teile ütles, et ma olen nutnud?» küsis ta. «Mulle paistis ...» «Sellised naised, nagu mina, ei nuta,» ütles mileedi. «Seda parem! öelge mulle ta nimi!» «Pidage meeles, et ta nimes seisnebki kogu mu saladus.» «Kuid siiski on vajalik, et ma seda teaksin
annaabi.ee 
