Viljandimaa rahvariided
Viljandi
kirivöödel olid äärtes ja keskel erivärvi joonekesed, viimast nimetati südameks.
Õlakate (sõba, vaip, tekk). 19. sajandi esimesel poolel kanti kogu Viljandis tumepruune
sõbasid, mis olid abielunaise pidulikud õlakatted. Nende kõrval kanti enamikus Viljandi
valdades ruudulisi ja triibulisi villaseid õlakatteid.
Tanu. Viljandi abielunaised kandsid väikest linasest riidest tanu, mille esiääres oli pits
teeniga tanu. Tanu valmistati rööpkülikukujulisest riidetükist, mis murti kokku, õmmeldi
üks serv kinni ja ümardati veidi tanu nurka. Teine äär kurrutati.
Pikk-kuub (vammus, kuub) õmmeldi mustast villasest riidest. Viljandi linnast lõuna pool
kanti Ida-Mulgimaale iseloomulikke punaste ja roheliste kaarusnööridega kaunistatud
puusadega vammuseid, mille siilud ulatusid vööni, moodustades väikesed kühmud.
3
annaabi.ee 
