lõpetanud ühtegi kõrgkooli. Lisaks luulele kirjutab Hando Runnel ka hulgaliselt esseesid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude kirjanike, näiteks Jaan Lattiku ja Hendrik Adamsoni loomingut. Veel on H.Runnel koostanud kogumikke, näiteks Konstantin Pätsi “Minu elu”, mõelnud välja laulusõnu erinevatele teatrietendustele, lugenud oma luulet ette ETV luulenurgas. Teda on tunnustatud ka mitmete preemiatega.1988. aastal tunnustati teda, kui Eesti NSV teenelist kirjanikku, Vabariigi Valitsus andis Runnelile 24.veebruaril 2003.aastal elutööpreemia, 5.detsembril 2012.aastal valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjaniku ala. Tema esimene luulekogu “Maa lapsed” sai Vilde- nimelise kolhoosi kirjandusauhinna. Tema loomingus on nähtud kaht põhitahku: tema varasemat loomingut nimetatakse päikeseluuleks ja alates 1970.aastast avaldatud loomingut saatuseluuleks. Nimetused
Luuletama hakkas ta ülikooli ajal ning 1963. aastal ilmusid esimesed luuletused ka ajakirjanduses. 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. KL-i liige ning korduvalt selle juht. Eesti Vabariigi valitsus andis 24. veebruaril 2003. aastal Hando Runnelile elutööpreemia. 1986. aastal tunnustati teda ka kui Eesti NSV teenelist kirjanikku. Hando Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike (s.h. lõunaeesti autorite Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku) loomingut. H. Runnel on abielus kirjanik Katre Ligiga ning on kuue lapse isa. Looming Hando Runnel: ,,Sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule." Alguses kirjutas H. Runnel võrukeelseid luuletusi lasteraamatutele
Maal on avaldatud Koenraad Jonckheere�i monograafias, kus autor m�rkis: �T�nu ��rmiselt t�psetele ja detailsetele valgusefektidele omandavad kortsud nahal t�hendusrikkuse ja n�gu saab iseloomu, mis kokkuv�ttes loob jahmatavalt t�etruu mulje�. Portreel kujutatud mehe nimi on j��nud tundmatuks, kuid messingmedaljonidest kett kost��mil m��ratleb teda kui �llast isandat, gildi esinduslikku liiget ja Antwerpeni teenelist tegelast. Medaljonidel on monogramm HG ja Habsburgi kotkas, mis olid t�en�oliselt Antwerpeni markkrahvi vapi s�mbolid. ****** Aelbrecht Bouts oli Madalmaade tuntud kunstnike perekonna esindaja � kuulsa maalikunstniku Dieric Bouts vanema (u 1415 � 1475) poeg ja �pilane, Dieric Bouts noorema vend ja Jan Boutsi onu. P�rast isa surma p�ris Dieric tema �itsval j�rjel oleva stuudio, samal ajal kui Aelbrecht avas isikliku ateljee. Loomingulises
annaabi.ee 
