A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Mõlemad olid nüüd väikeses üleni pärsia siidiga kaetud ja kullaga tikitud pühamus,
mida heledalt valgustas paljude küünalde sära. Sinisest sametist baldahhiini all,
ümbritsetuna punastest ja valgetest sulgedest, rippus omamoodi altari kohal kuninganna
Anna elusuuruses portree, mis oli nii võrratult loomulik, et d'Artagnan üllatusest karjatas:
oleks võinud uskuda, et kuninganna hakkab kohe kõnelema.
Portree all altaril seisis kastike teemantehtega.
Hertsog läks altari juurde, põlvitas nii, nagu teeks seda preester Kristuse pildi ees, ja
avas siis kastikese.
«Võtke,» ütles ta, tõmmates kastist välja suure sinise üleni kalliskividest sätendava
lindi. «Siin on need hindamatud kivid, mille kohta andsin vande, et lasen nad koos
endaga maha matta. Kuninganna andis nad mulle, kuninganna võtab nad minult tagasi.
Tema tahtmine, nagu jumala tahtmine, sündigu alati ja igavesti.»