Bütsants ehk Ida-Rooma riik
Riigikeeleks sai 7. sajandist kreeka keel. Kogu maal levis monofüsiitide õpetus, mis
väidab, et Kristusel on vaid üks - jumalik loomus. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk
basileusele. Mõnevõrra piirasid varakeskajal keisri reaalset võimu siiski riiginõukogu, senat ja
linnakodanike organisatsioonidena tsirkuseparteid ehk deemosed.
Riigijuhtimise hõlbustamiseks võeti Bütsantsis suurel määral eeskujuks Rooma-aegne kulukas
bürokraatiaaparaat. 9. sajandi lõpust pärinev nn. teeinistusastmete tabel loetles kokku 18 tiitlit
ning 60 tsiviil- ja sõjaväelist ametit.
Oma arengu esimesse arengujärku jõudis riik keiser Justinianus I valitsemisajal, kes valitses
527-565. Ta arendas väöja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma
õigusel rajaneva 3osalise "Tsiviilseaduste kogu". Välispoliitikas võeti tema eesmärgiks
kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. Võidukates sõdades läänes vallutati