Jõe deltas paikneb ECT terminal ehk Deltaterminal, mis on teenindab Trans Atlantic ja Kaug Ida laevaliine. 1970-ndatel rajatud konteinerterminali kaide kogupikkus on 3,8 km. ECT terminal omakorda koosneb kolmest eri terminali alast. Terminali ühest osast veetakse konteinereid teise osasse rongidega. Eraldi terminal on konteinersadamas pargaste ja fiiderlaevade tarvis. Maerskil on terminalis oma kai koos konteinerkraanadega alates aastast 2000. Nädala jooksul teeenindatakse terminali poolt keskmiselt 50 fiiderlaeva ja 300 jõepargast. Terminali ladudes on seisab korraga keskmiselt 80 tuhat konteinerit. Ööpäeva jooksul siseneb ECT terminali territooriumile 4000 konteineriveokit, mis toimetavad sadamasse ja/või veavad välja 8000 TEU-d. Sadamast väljuvatest konteineritest tehakse fotod kõigist neljast küljest ja ka pealt. Nii on olemas kõikidest väljuvatest konteineritest tegelikkusele vastav informatsioon. Iga väljuva
km-ga tuleks pangal koguaeg arvestada propotsiooni maksustatava ja mitte maksutava käibe osas. Kuna liising on km-ga masustatav teenus, on pangale kasulik see viia eraldi ettevõtesse. Sellisel juhul tekib võimalus suurnosa km-st tagasisaada ja nii saab liising teenuse hinda mõnevõrra alandada. Eestis on pankade juures tegutsev liising firmade võrk suht tugev ja hästi toimiv ja mitmetel on välja kujunenud konkreetsed püsikaubad, mida liisitakse ning oma püsi müügikohad kus kliente teeenindatakse. Kuiesialgu said liising firmad laenuresursi peamiselt omanikpangalt, siis muutudes tugevamaks on neile avanenud võimalused kasutada ka muid finantseerimise allikaid. Liising firmad monnmpangaga seotud peamiselt operatiivküsimustes pankade laenuüksustega. Kindlustusfirmad. Vastavalt estis kindlustust reguleerivat seadustele ei või pangad otseselt kindlustusega tegeleda, kindlustusfirmad mpeavad molema iseseisvad kelle üle teostab järelevalvet finants inspektsiooon
annaabi.ee 
