"teedelahkmel" - 1 õppematerjal

VÕRTSJÄRVE MADALIK

Strykide perekonna koostöös ning 25. augustil 2001 pühitses EELK peapiiskop Jaan Kiivit Gerdruta kabeli kirikuks. Lõve Küla on huvitava ajalootaustaga. Vanim märk inimesest on ohvrikivi II aastatuhandest e.m.a. Kivi on märgistatud ja asub kohe Tõrva-Riidaja maantee ääres, umbes 1 km Lõve bussipeatusest Tõrva suunas. Lõve mõis eraldus Helme mõisast 1718. a. ning kuulus pikka aega v. Anrepitele. Kärstna ja kabelimägi Kärstna asub teedelahkmel, kust hargnevad maanteed vanade kihelkonnakeskuste Paistu, Tarvastu ja Helme poole. Paikkond on asustatud vanemast raua-ajast. Eesti üks suurimaid kivikalmeid, "Rilli kivistik" jääb poole kilomeetri kaugusele Kärstna mõisast. Endine Kärstna mõis (Kerstenhof, ka Jennesteküll) rajati 17. sajandi algul Rootsi kuninga Gustav Adolfi läänina. Arvatavasti 18. sajandil ehitatud mõisahäärber põles aastal 1907, millele järgnes põhjalik ümberehitus