kuid läbirääkimiste tulemusel sõlmitud leping jääb kehtima. Teatamiskohustuse rikkumise tõttu kahjustatud isikul on võimalik leping eksimuse alusel tühistada TsÜS § 92-le tuginedes ja nõuda TsÜS § 101 lõike 1 alusel enda asetamist olukorda, kus ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks sõlmitud. Alternatiivina on võimalik nõuda lepingu täitmist koos teatamiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisega VÕS § 14 lõike 2 kaudu VÕS § 115 alusel. Kaupleja teavitamiskohustusega liitub teabe hankimise kohustus nende asjaolude osas, mida kaupleja või teda esindav müüja ise ei tea, kuid mida on tarbijal õigus teada. Selleks peab müüja vajadusel ise hankima tarbija jaoks olulise teabe, võttes ühendust tootjaga või muu pädeva isikuga. Kaupleja peab vajalikku teavet andma ka siis, kui ostja seda ise otseselt ei küsi. Selleks peab kaupleja asjaolusid hindama tarbija positsioonilt vaadates.
kõrvaldamist. Üürnikul lisaks asja kasutamisele ka VÕS § 282 kohaselt teavitamiskohustus. VÕS § 282 lg 1 kohaselt peab üürnik peab üürileandjale viivitamata teatama: 1) asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama; 2) ohust asjale, kui ohu tõrjumiseks tuleb abinõud tarvitusele võtta; 3) üürnikule teatavaks saanud kolmanda isiku õigusest asjale. Teavitamiskohustusega on seotud mitmed õiguslikud tagajärjed. Ühelt poolt hakkab üürniku teavitamisest kulgema tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Üürileandja peab puuduse kõrvaldama mõistliku aja jooksul. Kui üürileandja puudust mõistliku aja jooksul ei kõrvalda, võib üürnik üürilepingu ülesütlemistähtaega järgimata üles öelda eeldusel, et puudus või takistus välistab asja sihipärase kasutamise või piirab seda olulisel määral. Üürnik peab üürileandjat teavitama viivitamata, s
annaabi.ee 
