erinevaid vahendeid ja objekte(masinat, kangast, värve, varjuteatrit) Rõhk visuaalsetel ja tehnilistel objektidel. Rakendusteater: foorumteater – eesmärk on eelkõige sotsiaalne Rakendus-ja osalusteater – sotsiaalsed ja hariduslikud eesmärgid, reaalne sotsiaalne kontekst(kool, haigla vms), vaatajad osalevad etenduseprotsessis Jaapan: Nō – rituaalne teatripraktika, tegelased jumalad ja deemonid, teemad ajaloost, mütoloogiast. Kabuki – rahvalikum ja koomilisem teatritraditsioon, erootiline, müstiline Bunraku – nukuteater Pekingi ooper – ühendab tantsu, laulu, miimi ja akrobaatikat Mimesis – jäljendus Dramaatika –üks kirjanduse kolmest põhiliigist, põhineb dialoogil ja tegevusel, autori kohalolu varjatud, tegelased pöörduvad otse vaataja poole Draama – dramaatika üks žanr Dramaturgia – draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina
kätte auga väljateenitud diplom näitleja erialal. Ema teab: ,,(8) Alole oleks võinud komistuskiviks saada just kõrguse ja raskusega seotu ja ega seal siis ainult lavakõnet ei harjutatud, kavas olid ju ka lavaline võitluskunst ja akrobaatika." Ka Alo ise usub, et Viljandis kasvas ta tublisti pikemaks. Vaimus. ,,Ma ise loodan väga, et see on mul amet kogu eluks. (9) Praegugi võtan akadeemias Leelo Talvikult klassikalise hääleseade eratunde," räägib Alo. Perel on juba ka oma väike teatritraditsioon: Alo hing on rahul, kui ema ja isa esietendusel saalis istuvad. ,,Mulle meeldib väga rännata, seljakott seljas, olla täna siin, homme seal," räägib Alo. Kõige sagedamini viib tema tee sõprade juurde, sest nood on talle väga olulised. Nii sõidabki ta sageli kas või Eesti teise otsa. (10) Reisikaaslane on toeks, kui vanderselli teele satub mõni ületamatu raskus. Näiteks kui mõne bussi astmed on Alo
Nii jõudis Tallinnasse mitmel korral Viinist pärit koomik Joseph Scolari oma trupiga. Nende mängukavva kuulus muu hulgas ka Lessingi, Racine`i ja Moliere`i näidendeid. Vaimuliku õpetuse ja moraali vahetasid aegamööda välja kodanliku moraali kategooriad voorus ja head kombed. Pärast Scolari surma jätkas Tallinnas teatritegevust Hundeburgi (Hündebergi) trupp (1777- 1780), kes esines juba regulaarselt kolm korda nädalas. Seega kujunes välja järjepidev teatritraditsioon. Peale sõnalavastuste esitati ka oopereid ja ballette. Tallinnlased (tollal u 10000 elanikku) olid küll teatris väga huvitatud, kuid näitetrupi ülalpidamiseks jäi sissetulek siiski liiga väikeseks ja seepärast anti külalisetendusi ka teistes linnades: Tartus ja Riias. Esimeste kohalike harrastusteatrite teke 18. sajandi lõpul 1780. aastal tekkis Eestis mitmeid harrastusteatreid. Näiteks rajas vabahärra Fr. Von Rosen
on mütoloogilised või tõsised ja kangelaslikud teod. Sõnasõnaliselt tähendab tragöödia soku laulu (kr. k. tragos ode) viidates nii dionüüsiale, kus osalejad võisid olla sokuks kostümeeritud. Et tragöödia tähtsaimaks tunnuseks on kannatus ja vapustavad elamused, siis sageli annab selleks ainet surm ja õnnetu lõpp. Tragöödia vastandub komöödiale, mis oma karakterikujutamisega laskub madalamale igapäevaelust, sel ajal kui tragöödia tõuseb argielust kõrgemale. Antiikne teatritraditsioon on kinkinud meile mitmeid termineid, näiteks: Tragöödia 8 Komöödia (kr. k. komos ode lõbus lärmitsev salk + laul) naljakas, koomiline näidend. Arenenud dionüüsiate lõbusamast osast karnevalirongkäigust (ENE 4) Theatron antiikajal tähistati selle sõnaga pealtvaatajate istmeridu, tänapäeval on teater
Lavakuju sünnib paljude tegurite koostoimes. Rolliloome põhilised determinandid. o Tegelane on teatri vaatekohalt võimalik (virtuaalne) kuju, mille näitleja laval konkretiseerib. Lavapraktikas on tegelasel kaks tahku: · tegelane draamatekstis - kujutluslik konstruktsioon, mille näitleja lugejana dialoogi ja tegelast kirjeldavate remarkide põhjal endale loob; · tegelane varasemates lavakehastustes, s.o. teatritraditsioon, mille taustale loodav roll paigutub. o Näitleja, kelle vastasmõjust tegelasega sünnib roll, toob rolli kaasa · oma isiksuse, näitleja "mina" - isikupärase mõttemaailma, hingelaadi, temperamendi, lavavõlu, välimuse jne.; · näitlejatehnilised väljendusvahendid - hääle ulatus ja intensiivsus, kehalised võimed ja oskused, zestikulatsioon ja miimika.