Alustas kirjutamist juba koolis. Õppis arsti- ja loodusteadust ning käis kuulamas teatriloenguid. Kirjutas oma esimese näidendi ,,Baal". Peale ülikooli asus tööle teatrikriitikuna Augsburigi päevalehte ning võttis osa Novembrirevolutsioonist. Kolis Münchnisse dramaturgina leiba teenima. Münchenis esietendus ta näidend ,,Trummid öös", millega ta võitis Kleistri-nimelise noore dramaturgi preemia. Seejärel siirdus Berliini dramaturgiks ning asus kirja panema oma teatriteoreetilisi uuendusi nt teoses ,,Vaseost"võib neid lugeda. Ta elus algas uus etapp pagendus. Ta oli Hitleri mustas nimekirjas, poeemi ,,Legend surnud sõdurist" tõttu. Kolis Taani, kus kirjutas näidendid ,,Hea inimene Sezuanist", ,,Ema Courage ja tema lapsed" ning ,,Galilei elu", saksa vägede soome tulekuga pidi pagema Soome ning sealt Los Angelasse. Hiljem tuli tagasi Euroopasse, Viini ning asutas Ida-Berliinis oma teatri Berliner Ensemble. Sai Austria kodakondsuse
filosoofi Bossuet vastu. Voltaire hinnang ajaloole tagasivaates on pessimistlik. Ajaloos on palju vigu ja seal on fanatismi ilminguid jne. Sealt tuleb ka tees, et ajalugu tuleb tunda selleks, et õppida ajaloo vigadest. Oma viimasel elu- ja loomeperioodil kirjutab mitmesugustes zanrides ja väga erinevaid teosed- lühikesi ja pikki. Mitmekesine ja viljakas lõpuperiood. Ta on kirjutanud draamasid , aga kirjutab ka teatriteoreetilisi asju. ,,pöördumine kõigi Euroopa rahvaste poole" jne. Süveneb tema Shakespeare huvi ja selgemaks muutub vastandus Prantsuse klassitsimiga? Toimub pidev areng ja idamaateema koguaeg jätkub. Kõigis neis draamades on ühtteis uut. Tuuakse sisse uusi väljendusviise jne. Tulevad mängu ka uued süzeed- keskaeg! ja lisaks need idamaised teemad. Seda keskaegset sissetulekut on näha juba Voltaire'i puhul. Kindlasti keskendub tähelepanu lihtsatele inimestele juhtiv ideoloog
annaabi.ee 
