Kreeka teater Kreeka teater · Kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest · Tähtis osa kuulus muusikale · Näitlejateks olid vaid mehed · Kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus · Kreeka teater on alus kogu maailma teatrile Teatrihoone · Oli lahtise taeva all · Koosnes kolmest osast: orkestra, skeene ja theatron Orkestra · Siin esinesid näitlejad ja koor · Väga hea akustikaga · Heli levis ringikujuliselt Skeene · Täitis dekoratsiooni ülesannet · Varjas lavaefektide loomiseks vajalikke seadeldisi · Dekoratsioonid maaliti kangale ja riputati skeene külge · Seal mängisid näitlejad Theatron · Ala, kus istusid pealtvaatajad · Nad olid paigutatud poolkaares/hobusera uakujuliselt ümber näitemänguplatsi · Pingid olid kivist ning ebamugavad Dionüüsia · See on Dionysose au...
rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Eesti Draamateatri elujõu üks allikas on tema mitmekesisus. Lisaks traditsioonilisemat laadi
rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid
hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid
hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid
aluse moodsale kultuurile. Noor eesti avaldas 5 albumit liikmete teostega (1. Oli 1905). (NB: kättesaadavad kirjandusmuuseumi lehel). 1. albumi 1. pilt Kreutzwaldist, pealkiri tema teosest (..kaugelt näen kodu kasvamas..). Prinditi soomes, sest eestis polnud piisavalt häid pildipiltnike (Gustav Suitsu maiste järgi). -Rühmitus sai alguse õpilasseltsidest. 1. albumi nime järgi said ka nemad nime. Oli põhikoosseis + laiem ring kunstnike ja teatritegelasi. (põhi: Tuglas, Suits, Aavik, Grünthal-Ridala) väga noored asutades! - Murrand kultuuritraditsioonis, sisuks teadlik lahkulöömine senisest baltisaksa traditsioonist ja seega ka seda immiteerivast romantismist. Panid rõhku ka Prantsuse, Inglise, Vene, Soome ideedele (saksa visoonile lisandus uus, euroopalik mõõde). Lugesid Nietzschet, Karl Marxi, Darwinit, Ibsenit, Tolstoid, Gorkit, vene sümboliste jne..). Aavik loeb ja tõlgib Baudelaire'i, Poe'd . (Moto ju
Kõige ilusamat prantsuse keelt räägiti just commedia dell'france's. Seal käidi näidendeid pigem kuulamas kui vaatamas. 14) Voltaire'i teatritegevus ja tema reform (,,tühja ruumi" probleem). Teda nimetati kolmandaks suureks traagiliseks poeediks. Küllaltki liialdatud. Vaevalt keegi tänapäeval Voltaire'i lavastama hakkab, või lugema, teiste kõrval ta pole jäänud klassikuks. Tema tugevus ei olnud temas kui dramaturgis. Ta oli üks silmapaistvamaid teatritegelasi. Oli väga mitmekülgne teatritegevuses. Ka elus oli ta mitmekülgne. 18. sajandit, valgustussajandit nimetatakse ka Voltaire'i sajandiks. Tema esimene tragöödia ,,Oidipus" 1718 valmis ja lavastati, 3 aastat pärast Louis XIV surma, 1778. aastal lavastati tema viimane tragöödia, oli ka tema surma aasta. 60 aastat sisustas commedia france'ga. Tema puhul kõige esimene asi: tulihingeline klassitsist (vaadetelt, hoiakult jne). Just Voltairele kuulub lause: ,,Kolme ühtsuse reegel need
annaabi.ee 
