saatus ,abielu) Teater... · Koosnes ruumist ,millel oli kolm põhiosa · Orkestrae e. Ringikujuline tantsuväljak,samasugune nagu see ,kus esinesid kooliüürika ettekandajad · Hiljem ,kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud ,muutus orkestra poolringiks ,kus paiknesid muusikud (orkester) · Skene ,koht kus näjtlejad puhkasid, muutsid on kostuume. · Theatron Vaatamispaik see sõna sa lõpuks kogu teatriruumi tähtsuseks Teater Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Traöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü ,kohmakad jalanõud ha mask · Rüü- Kitoon · Onkos -peakate · Kothornid-platvormtaldadega jalatsid · Mask-avas tegelaskujude olemuse ,soo,ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia · Kreeka tragöödia nim, tekkekoha järgi Atika tagöödiaks-see saavutas täituse 5.saj, eKr Atika maakonnad ateenas
Ateenas tänapäeval Teater ... · ... koosnes ruumist, millel oli kolm põhiosa · Orkestra e. ringikujuline tantsuväljak, samasugune nagu see, kus esinesid koorilüürika ettekandajad · Hiljem, kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud, muutus orkestra poolringiks, kus paiknesid muusikud ("orkester") · Skene, koht kus näitleja muutis oma välimust hiljem kujunes sellest lavatagune · Theatron "vaatamispaik",see sõna sai lõpuks kogu teatriruumi tähistuseks "teater" Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Tragöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask · Rüü kitoon · Onkos - peakate · Kothornid platvormtaldadega jalatsid · Mask avas tegelaskujude olemuse, soo, ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia · Kreeka tragöödiat nimet. tekkekoha järgi Atika tragöödiaks - see saavutas täiuse 5. saj
Kiriku ruumidel polnud reaalset otstarvet, vaid nad seisid tühjana. Andrew otsustas ühel päeval, saades inspiratsiooni vanematelt liikmetelt, avada kirik kogukonna jaoks, et kogukonna liikmed saaksid kasutada ruume erinevateks tegevusteks. Sealt said alguse mitmed uued projektid. Kohalike huvi suurenemisel hakati üheskoos kirikut renoveerima. Seejärel loodi uusi projekte, millest oleks kohalikele kasu. Renoveeritud kiriku ruume kasutati kui pühakoda, lasteaeda, kunstigaleriisid, teatriruumi ja kogukonnaruumi. Kiriku ümber rajati ka tervisekeskus. Paljudest algatatud projektidest on arenenud iseseisvad ettevõtted - lasteaed, kunstistuudio (Tapscott, 2011, 37). Bromley by Bow Centre tekkeloos oli mitmeid tähtsaid inimesi, kes mängisid suurt rolli uute projektide populariseerimises, näiteks Tšiili skulptor Santiago Bell, kohalikud kunstnikud Frank ja Margy Creber, Sheenagh McKinlay, Paula Haughney, kohvikuettevõtja Sue Fox ning lastehoiu
(Kadmosest Oidipuseni ja tema lasteni). 31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest? Teatril oli kolm põhiosa. Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu orkestri asukoht. Skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem tekkis püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga. Theatron ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Näitlejad esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead (miimika puudus). Mask oli see, mis avas karakteri olemuse ja soo(kõik näitlejad olid mehed). Tragöödia riietuseks oli pikk pidulik rüü, kõrge peakate ja koturnid (kõrgete taldadega jalatsid). Komöödiates pidi näitlejate riietus vaatajaid lõbustama, oli seega veider ja kohmakas. Erinevuseks on ka see, et siis oli teaterietendused alati
moraalsed dilemmad jms. · kunstiteose ja lugeja/vaataja ootuste konflikt. Lavastaja ülesanded: · Teksti, näidendi valimine. · Töö tekstiga: lühendamine, analüüs, interpretatsioon. · Näitlejate valimine ja rollijaotus. · Proovide läbiviimine. · Töö näitlejaga rolli loomisel. · Trupi ning kunstniku, heli- ja valguskujundaja jt · töö koordineerimine. · Lavastusliku terviku loomine. · Suhtlemine meediaga. Teatriruumi konstitueerib jagunemine lavaks ja saaliks. Teater on teatud viisil organiseeritud ruum: inimesed, kelle osa on vaadata ja kuulata, teine rühm inimesi, keda vaadatakse ja kuulatakse, ning suhe (ka ruumiline) kahe inimrühma vahel. Teatri pika ajaloo vältel on lava ja saali ruumiline suhestatus läbi teinud mitmeid muutusi. Lava on korraga mänguplats, kus tegutsevad näitlejad ja loo tegevuspaik, keskkond, milles hargneb sündmustik. Võib olla frontaallava, areenlava, keskkonnateater.
Tavaliselt on erinevate tegelaste järjestikused repliigid omavahel temaatiliselt seotud. Repliikide seostamatus või üksteise repliikide kordamine ja väike varieerimine viitab kommunikatsioonihäiretele, millel võib olla erinevaid põhjuseid. 14.Millised on etenduse kaks ajatasandit? Etenduse reaalne aeg, mida etendajad ja vaatajad ühiselt läbi elavad. Fiktsionaalse reaalsuse aeg kujutatud on sündmused ja suhted. See on poeetiline ajakäsitlus. 15.Millised on teatriruumi eripärad? Eranditult pühendatud esteetilisele elamusele, kõrge kultuuri tähenduslikkus, jaguneb lavaks ja saaliks, inimesed on selgelt organiseeritud. Publik ja näitlejad, lava korraga nii mänguplats, kus näitlejad mängivad, ja loo tegevuspaik kus toimuvad fiktiivsed sündmused. Mimeetiline ruum tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud.
Tavaliselt on erinevate tegelaste järjestikused repliigid omavahel temaatiliselt seotud. Repliikide seostamatus või üksteise repliikide kordamine ja väike varieerimine viitab kommunikatsioonihäiretele, millel võib olla erinevaid põhjuseid. 14.Millised on etenduse kaks ajatasandit? Etenduse reaalne aeg, mida etendajad ja vaatajad ühiselt läbi elavad. Fiktsionaalse reaalsuse aeg kujutatud on sündmused ja suhted. See on poeetiline ajakäsitlus. 15.Millised on teatriruumi eripärad? Eranditult pühendatud esteetilisele elamusele, kõrge kultuuri tähenduslikkus, jaguneb lavaks ja saaliks, inimesed on selgelt organiseeritud. Publik ja näitlejad, lava korraga nii mänguplats, kus näitlejad mängivad, ja loo tegevuspaik kus toimuvad fiktiivsed sündmused. Mimeetiline ruum tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud.
Hiljem ehitati püsiv skeene, mis oli ka dekoratsiooniks (enamasti lossi või templi fassaad). o Skeene ette ehitati sammastik, proskeenion, mis kujundati samuti dekoratsiooniks. o Näitlejad esinesid arvatavasti orkestral proskeenioni ees, hiljem ehitati neile samale kohale alaline mängukoht. o Pealtvaatajate kohad (kr theatron, 'vaatamispaik', siit tuleb sõna ,,teater", mis on hakanud tähistama kogu teatriruumi) asetsesid tõusvate astangutena poolringis orkestra ümber. Selleks ehitati teatrid sobivale maastikule, järsaku jalamile. Lavatehnika oli primitiivne. Lava taga toimuvast tavaliselt lihtsalt jutustati. Mõnikord näidati maja sees toimuvat tegevust erilise ratastel platvormi abil, mis veeretati ühes sellel asuvate näitlejate või nukkudega skeene uksest välja ja pärast uuesti sisse. Oli olemas ka kõuemürinat imiteeriv seade
Kuidas ja millega seoses etendati 5.-4. sajandi Kreekas tragöödiaid? Oli kolm põhiosa orkestra e ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu muusikute asukoht e orkester; skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga, skeene ees paiknes sammastik; theatron ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Tragöödia riietuseks oli pikk pidulik rüü, kõrge peakate ja koturnid (kõrgete taldadega jalatsid). Kom ja saatürd pidi näitlejate riietus vaatajaid lõbustama, oli seega veider ja kohmakas. Erinevuseks on ka see, et siis oli teaterietendused alati vabaõhuüritused, tänapäeval on teater pigem ruumides. Samuti
mainitagu 31 näiteks Shakespeare’i „Coriolanust” (1964) ja Veljo Tormise „Meestelaule” (1966), aga ka üht Mati Undi esimestest näidenditest „Phaethon, päikese poeg” (1968). 1967. aastal avati „Vanemuise” uus teatrimaja ja Pärnu teatri uus hoone, samuti võeti kümnendi lõpus kasutusele väikesaalid: 1968 Draamateatris ja 1969 Pärnus. See kõik – ka näiteks Noorsooteatri lavastuse „Armas luiskaja” etendamine Kadrioru lossis – tähendas teatriruumi põhimõttelist muutumist-teisenemist ning lõi aluse näitlejate ja vaatajate vahetumaks kontaktiks. 1960. aastate teise poole kultuuris leidis aset üldisem paradigmamuutus ja sellega kaasnes ka põlvkonnavahetus: „Nooruse intensiivne tulek ja omapoolse ajavaimu, suhtumise kaasatoomine väljendus kuuekümnendail aastail kõikidel kunstielu aladel, ulatudes teatrisse luule, muusika ja kujutava kunstiga võrreldes pisut hilinenult” (Kask 1983: 277).
Komöödia esimeseks suurmeistriks peetakse Aristophanest. Esituspaigaks kujunes Ateenas teater kolmest osast koosnev ruum. Üheks oli orkestra e ringikujuline väljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad. Hiljem, kui tantsiv koor enam etendustes ei osalenud, muutus see rooma teatris poolringiks. Teiseks paigaks oli skene (stseen), kus näitlejad said oma välimust muuta. Hiljem kujunes sellest püsiv lavatagune. Kolmas teatriruumi osa oli theatron e vaatamispaik. Hiljem omandas see termin kogu teatriruumi tähistuse. Etendused olid seotud võistluse ja auhindamisega. Kui esialgu võistlesid omavahel autorid ja koreegid (jõukad kodanikud, kelle kohustus oli kanda teatri kulud), siis alates 5. sajandist ka esinäitlejad. Rooma teater kujunes mõistagi välja kreeka teatrist. Rooma teater keskendus komöödiale. Rooma teatris polnud enam tantsuväljakut. Lava oli kõrge ja pikk, kujutades enamasti tänavapilti
Kunstnik teksti visuaalne ja ruumiline tõlgendus. Teeb kavandi, lavamaketi ja tehnilised joonised. Ühe lavastuse juures võib olla mitu kunstnikku, kel on eri ülesanded, aga üks kunstnik võib täita ka mitut rolli. Kunstnikud tegelevad ka kostüümide, grimmi ja soengutega. Fiktsiooni ja reaalsuse pingeväli reaalne ruum saab teatrilaval fiktiivseks ruumiks. Reaalne aeg saab etenduse ajal fiktiivseks ajaks, millel on oma sisemine loogika. Lavastuse ruumi loomisel arvestatakse teatriruumi tingimustega. Fiktsionaalne aeg võib olla tihedam kui reaalne, st sündmused toimuvad kiiremini või aeglasemalt kui reaalsuses. Näitleja isiklik eripära mõjutab nii rolli loomist kui vastuvõttu. Prooviprotsess proovides loetakse. Proovid lava- ja peaproovid toimuvad proovisaalis. Enne esietendust tehakse eelesietendus (mängitakse läbi, kontrolletendus). Proovide ajal tehakse misanstseeni. Prooviprotsessis on väline ja sisemine rezii.
annaabi.ee 
