aastaist ning avaldus ise 1918. aastal. Marie Under kuulus ka tundeluulet viljelevasse rühmitusse ,,Siuru". Peagi leidis ta seal oma hingelähedasema emotsionaalse ja väljendusrikka keele. Tema üks sensuaalsemaid kollektsioone ,,Sinine puri", mis avaldati 1920. aastal, sisaldas väga palju armastusluulet ja tundeväljendusi. Pärast I maailmasõda hakkasid Underi luuled muutuma veidi pessimistlikumateks. II maailmasõja hakul emigreerus Marie Rootsi. Ta asus seal töötama Stockholmi Teatrimuuseumi. Rootsis oldud ajal kirjutatud luuletustest võib välja lugeda koduigatsust, ilma et oleks maininud oma kodumaa nime. Oma viimased aastad veetis Under hooldekodus, ta suri 25. septembril 1980. aastal Stockholmis, olles 97-aastane. Marie Underi luulet on tõlgitud mitmetesse erinevaisse keeltesse. Luulekogud · ,,Sonetid" 1917 · ,,Eelõitseng" 1918 · ,,Sinine puri" 1918 · ,,Verivalla" 1920 · ,,Pärisosa" 1923 · ,,Hääl varjust" 1927
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest, mis registreeriti ametlikult 22. märtsil 1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a. Muuseum on ehitatud koos Otsa koolida, kus õpetati kõrgelt haritud muusikat. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi visiitkaardiks on ajalooliste muusikainstrumentide püsiekspositsioon. Muuseum korraldab näitusi, loenguid, konverentse,
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest. 1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Kuuldi ja nähti: Esimene Ellerheina Heino Elleni muusikaauhind anti Neeme Järvele.
esimesed luuletused saksa keelsed. - Enne abiellumist oli lapsehoidja, müüja ja sekretär, alustas saksa kirjanduse tölkimisest. - 18 aastaselt abiellus raamatupidajaga- elasid Venemaal mönda aega, sündisid 2 tütart. - 1906 kolisid Tln tagasi - Ants Laikmaa maalis temast kuulsa portree - 1944 läks Adsoniga Rootsi pagulusse, seal ta töötas teatrimuuseumi arhiivis. 19. Marie Underi loomingu ülevaade (üldiseloomustus, tee endale asi selgeks nt perioodide kaupa milline oli algul, milliseks muutus jne) - Alguses(1917) oli ta väga armastuslembeline, köneles noortest naistest, armukirest, tunnetest, meeleolu juubeldav. - Järgmises(1918)- ka juubeldav, rääkis loodudest, värvikas ja julge, tundus et pakkus üle - 1920ndate luule oli ühiskonnakriitiline ja ekspressionistlik
1938 kinnitatakse Kalmet vastloodud Riikliku Lavakunstikooli juhatajaks kui ainukest kandidaati, mis aga järgnevate Saksa ja Nõukogude okupatsioonide ja sõja oludes ei saanud kuigi kaua töötada ja lõpetas juba (1941 aastal tegevuse. Kalmet oli seal ka näitlejameisterlikkuse õppejõud. Siin väljendub otseselt Eesti teatri järjepidevus - üks selle kooli õpilastest oli hilisem lavakunstikateedri looja Voldemar Panso. Peale selle oli ta tegus veel ka ajakirjas Teater, Teatrimuuseumi käima lükkavas ühingus ja Eesti Näitlejate Liidus. 1930ndate lõpus sai Kalmetist endast juba üsna kogenud lavastaja, kes tegi hooajas väljapaistvaid teatrilavastusi, sündisid “Tubaka tee”, “Tseesar ja inimene”. Kuid näitlemise vastu oli Kalmet huvi kaotanud ja lõpetab 1938 omanäitlejatöö. Ka töökoormus kasvas üle pea, sest samal ajal juhtis Draamateatri koosseisus kahte ringreisikoosseisu, Noorsooteatrit ja lõpuks ka Nukuteatrit (seda kõike
20 saj alguse kirjandus- ja kunstivool, mis ühendas maailmavaatelt erinevaid kirjanikke, kes protestisid inimest ahistava poliitilise korra vastu, kuid kelle protest oli ühendatud utoopiaga. · M. Under elu ja looming (sonetti lähianalüüs) 1883-1980. üsna noorelt hakkas kirjutama luuletusi. Esimesed luuletused saksa keeles. Töötas lapsehoidja, müüja ja sekretärina. Mõnda aega elas Venemaal. Nõukogude võimu tulekuga lahkus Tallinnast Stockholmi, kus töötas teatrimuuseumi arhiivis. Avaldas mitmetele kirjandus- ja kulutuuritegelastele tugevat mõju- ja seda mitte ainult oma värssidega. Vilde innustas Underit kirjanduskatsetusi jätkama. Ilmusid tema esimesed eestikeelsed luuletused ajakirjanduses- seda luuletaja enda teadmata. Underi tunnetest räägivad armastusluuletused, mis ilmusid kogus ,,Sinine puri". Esimeseks luulekoguks oli ,,Sonetid". Under kirjutas armastusest häbenemata, sonettides kõneldi noorest naisest, kes valmistub kohtamiseks, kuid
1935 1980 Mured seotud ema surmaga. Jätkab tõlketööga H. Ibsen ,,Peer Gynt". Valmib maja Nõmmel, tunneb huvi idamaade filosoofia vastu, eriti vägivallatuse teooria vastu. Tõlgib Lermontovi luulet. Viimane kodumaal ilmununud kogu ilmus 1942. Teemad kodumaa ja surm. Luuletus ,,Jõulutervitus 1941" - küüditamisest. 1944 septembris lahkus Under perekonnaga Eestist. Elas elu lõpuni Stockholmis. Läks Rootsi, sest Soome ei saanud minna, aga Rootsi oli Eesti lähedal. Under töötas teatrimuuseumi arhiivis. Luuletustes kodumaaigatsus, tihti Tartu või Hiiumaa, inimelu ja riikide kaduvuse teema. 1954 ,,Sädemed tuhas" 1963 ,,Ääremail" Ilmusid ka kogutud teosed, uustrükid. Under suri 25. september 1980. Maetud Stockholmi metsakalmistule, matustel kõlas tema soovil Beethoveni ,,Ood rõõmule". Pilet 4: Vabalt valitud teose analüüs Pilet 5: Gustav Suitsu elu ja looming, kahe luuletuse lähivaatlus Gustav Suits sündis 1883, Tartumaal Võnnu külas, koolmeistri peres
Mõjutatud ka Goethest ja Schillerist, kes olid väga suured eeskujud. Ajalehe "Teataja" toimetuse mõnda aega, kohtub Eduard Vilde ja Ants Laikmaaga. Hakkab kirjutama eestikeelset loomingut. Abiellub, elab mõnda aega Moskvas. 1906 tagasi Eestisse. Sekkub kirjanduselu organiseerimisse. Teeb palju Euroopa reise. Eelkõige eesmärgiks kultuurieluga tutvumine. EV ajal tegutses kahes rühmituses (Tarapita, Siuru). Kutseline kirjanik. Lahkub Eestist 1944 Rootsi. Seal töötab mõnda aega teatrimuuseumi juures. Hiljem tegutseb edasi kutselise kirjanikuna. Viimased aastad haiglas, raske aeg, tõmbus kõrvale ühiskonnaelust. Abikaasa Artur Adson tegi kõik, et tuntud luuletaja saaks rahus olla. 1917 luulekogu "Sonetid" Kogu "Õnnevarjutus"- ballaadide tippkogu sel ajal. Leebusest pole enam midagi järgi jäänud. "Nahakaupleja Pontus" "Porkuni preili" LOOMING 1917 I kogu "Sonetid" Peateema armastus ja loodus. Rõõmsameelne luule. Palju ootust,
annaabi.ee 
