✗ Näitlejad pidid olema meisterlikud, et köita publikut neis tingimustes. Draama ülesehitus ✗ Ei olnud tõelist „žanripuhtust“ ✗ Oli dünaamiline ajas ja ruumis. ✗ Draamat kirjutati põhiliselt 5-vaatluste värssteostena. ✗ Iseloomulik valdavalt blankvärsi kasutamine. ✗ Ajaloolised või mütoloogilised teemad. Teatrid ✗ Londoni esimese alalise teatri ehitas James Burbage. ✗ Veel ehitati teatrimaju: „Eesriie“ „Roos“ „Luik“ „Saatus“ „Lootus“ ✗ Kõige kuulsamaks sai „Gloobus“ ✗ Teatri omanik üüris teatreid erinevatele näitetruppidele. Tänan!
2.2 TEATRISÜSTEEM Eestis jätkavad tegevust kõik senised riiklikud repertuaariteatrid. Mõni teater on vahetanud nime, näiteks sai Noorsooteatrist 1990ndate keskel Tallinna Linnateater. Kuus teatrit paikneb Tallinnas: Rahvusooper Estonia, Eesti Draamateater, Tallinna Linnateater, Eesti Riiklik Nukuteater, Vanalinnastuudio (NO99), Vene Draamateater. Mujal Eestis on riigiteatreid neli: Vanemuine (Tartu), Ugala (Viljandi), Endla (Pärnu), Rakvere teater. Iseseisvuse ajal on remonditud teatrimaju ning ehitatud neis välja uusi väikesi saale. Vanade teatrite kõrvale on loodud üsna palju uusi väiketeatreid, mis saavad mõningat toetust riigilt, kuid põhiliselt peavad ise toime tulema. Sõltumatud väiketeatrid on tavaliselt altimad uute teatrilaadide otsingutele ning pakuvad riigiteatrile suuremal või väiksemal määral kunstilist alternatiivi. Uued teatrid töötavad sagedamini projektiteatri põhimõttel: hangitakse raha ja koostatakse
Naised tol ajal näitelaval ei esinenud, nende aset täitsid noored mehed ja poisikesed. Publiku köitmine neis tingimustes nõudis näitlejailt suurt meisterlikkust. Londoni esimese alalise teatri ehitas tisler ja harrastusnäitleja James Burbage, kelle poeg oli hiljem Inglismaa parim näitleja. Teatrimaja ehitati 1576 ja oli tuntud lihtsalt kui "The Theatre" ("Teater"). See oli ümmargune puuhoone. Hiljem ehitas sama meister ka teisi sama projektiga teatrimaju: "Eesriie", "Roos", "Luik", "Saatus", "Lootus"; neist kõige kuulsamaks sai "The Globe" ("Gloobus"). Teatril oli omanik, kes üüris maja näitetruppidele. 4
hiljem suurkodanluse poolt. Termin tuleneb Rooma keisri Augustuse sõbra Gaius Cilnius Maecenase (8 saj. e. Kr.) nimest, kes asutas kirjandusringi, kuhu kuulusid muuhulgas Vergilius, Horatius ning Propertius. impressario - Seoses teatri kui uue kultuurikeskuse tekkimisega tekkisid ka uued ametid – impressaario ( teatri tegevuse organiseerija, muusikatrupi majanduslik ja muusikute administraator), solistid, orkester. Kui tekkis rohkem teatrimaju, muutus ooper kättesaadavaks ka lihtrahvale humanistid - Kunsti ja inimeste loomingut hakatakse nägema kui ilu. Ühiskonnas annavad tooni teadusest ja kirjandusest huvitatud haritlased, leiutajad, kunstnikud jt, tekib mõtlejate ühendus – humanistid, kes oma väärtushinnangutes lähtuvad nn ilu kategooriatest. Tekib esimene arusaamine laste kasvatamise vajadusest, varem oli lastesse suhtutud kui mitte- täielikesse (ehk puudulikesse) inimestesse. 7
Tegelaskond kujunes välja nagu hiljem dell'artel. 22. Commedia dell'arte tekkimine ja põhilised maskid Itaallased olid need, kes leiutasid portaaliga lava. Portaal lava jaoks nagu raam pildi jaoks täidav raami ülesannet. Teater võttis üle maalikunsti põhimõtte esitas aga elavat pilt. Sellisel laval on näitleja nähtav aind ühest küljest korraga. Portaaliga lava võidukäik itaalia ooperimajade järgi hakatakse Euroopas püstitama just selliseid teatrimaju, traditsiooniline teatriarhitektuur tõrjutakse välja. Eksisteeris dramaturgia. Oli väga täiuslik lavatehnika renessansi insenerid olid andnud endast kõik, et areng oleks tehniliselt täiuslik. Teatris olid näitlejateks asjaarmastajad. Teatril hoone ja dramaturgia aga puudusid näitlejad. Kõrval väljakutel jne esinesid suurepärased näitlejad, profid, kellel polnud dramaturgiat ega katust pea kohal. Commedia dell'arte näitlejad polnud paiksed, erudite surnud teater
- publik teab, millal istuda, millal jutuajamine lõpetada ja millal lavale vaadata, ilma, et keegi seda ütlema peaks, reageerides sel moel kokkuleppelistele koodidele: tuled kustuvad - jutuajamine saalis vaibub, lavavalgus süttib- publik saalis jääb vait ja asub vaatama, kuidas tantsijad liiguvad laval muusika või heli saatel. Kui kõik lõppeb, publik plaksutab. Mõnedes kultuurides võib etendus kesta terve päeva, toimuda väljaspool teatrimaju või hoooneid, tantsuetenduse esitajateks võivad olla ainult mehed jne.- s.t. nenede teatrikoodid on erinevad meie omadest. Liikumiskoodid on samuti erinevad meile on iseenesestmõistetav, et oma igapäevaelus me vahetame üksteisega ideid, mõtteid, tundeid, mis toetavad sotsiaalset korda (vastavalt kokkulepitud koodidiele). Nii toimub see ka tantsuetenduses, kus vahendatakse neidsamu ideid töödeldud, arendatud ja transformeeritud kujul ja läbi
annaabi.ee 
