Seda luulet läbib pessimism, iroonia ja grotesk. Kirjanik tasakaalustab oma teoseid läbivate teemadega nagu armastus ja must-huumor. (Hennoste 1998: 327) Hando Runnel on ka loonud värvikaid lasteteoseid. Tema põhi eesmärgiks on laste silmaringi laiendamine ja mõttemaailma arendamine. Samuti on kirjanikku huvitanud inimese-looja suhted ühiskonna ja kõiksusega. (Hennoste 1998: 328) Lisaks luulele on Runnel kirjutanud laulusõnu, näiteks bändile ,,Ruja" ning samuti ka mitmetele teatrilavastustele. (60ndad eesti kirjanduses) Hando Runnel on kirjutanud sõnad laulule "Jaanipäev". H. Runnel kirjutas ,,Jaanipäeva" 43 aastat tagasi. Vello Toomemets on meenutanud, et ta soovis värskelt ansambliga Fix liitununa endale laulu kirjutada ning mõtles Runneli luuletusi lugedes ja kitarri tinistades luuletusele juurde sobiva meloodia. (60ndad eesti kirjanduses) Luuleanalüüs Luuletuses ,,Ma polegi isa näinud" teema ja idee on igatsus. Esineb epiteete: elu aeg, hommikul vara
Laps võtab teksti otseselt, täiskasvanu jaoks aga tekivad uued tasandid: tekstis nähakse alltekste ja võrreldakse nende tekstidega, mis on juba tuttavad ja tekitavad assotsiatsioone. Samuti oli ta mitmete populaarsete laulutekstide autor, kirjutas tekste tele ja teatrilavastustele. Ott Arder tegutses vabakutselise kirjanikuna.Aastast 1990 oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige. Ott Arder leiti surnuna 26. juunil 2004 Kassari supelrannast. Valge raamat Paber valge, rida must Ridu tegin mitusada, nõnda näeme raamatust. ometi ei pane pada. Mõistlik mees nüüd küll ei julge Oma raamatukest viimast öelda, et on raamat valge
(Mees, Tööline), kes tihtipeale käituvad nagu marionetid. Eelistatult kujutatakse põlvkondade vastuolusid ja klassikonflikte. Tegevuseaeg ja ruum on enamasti abstraktsed. Stiili kujundavad järsud kontrastid, ekstaas ja paatos. Peategelase pikad lüürilised monoloogid vahelduvad lühilauseliste telegrammistiilis dialoogide ning suurte massistseenidega. Juba tekstis etendavad tähtsat rolli visuaalsed teatrikujundid. Ekspressionistlikele teatrilavastustele on tunnuslikud teravad rütmid, massid ja kõnekoorid. Näitlejate liigutused on järsud ja nurgelised, kõne paisub sosinast karjeiks. Lavakujunduses mängitakse valguse ja varju ning värvikontrastidega, tinglikkust suurendavad ebasümmeetrilised vormid ja viltused jooned. Saksa teatris sai ekspressionism alguse Walter Hasencleveri näidendiga ,,Poeg", mis kujutab nooruki mässu türannist isa ning üldse kodanlike eluväärtuste vastu.
populaarsuse oma muusikalidega, mis on jooksnud juba üle kümnendite. Tema kirjutatud kuulsaimad muusikalid on ,,Jesus Christ Superstar" , ,,Cats", The Phantom of the Opera" , ,,Evita" jne. Andrew Lloyd Webberit on tunnustatud seitsme Tony, kolme Grammy, seitsme Oliver', ühe Oscari, kahe rahvusvahelise Emmy ja Praemium Imperiale'i auhinnaga. Ta on praegu Londonis seitsme teatri omanik. Tim Rice on eelkõige tuntud oma koostööga Webberiga. Ta on kirjutanud laulusõnu paljudele teatrilavastustele ja filmidele, sealhulgas ,,Jesus Christ Superstar" , ,,Aida" , ,,Chess" , ,,Evita" , Beauty and the Beast" ja ,,The Lion King". Ta on pärjatud Kuldgloobuse, Oskari, Grammy ja Tony auhindadega. Tim on enda kohta öelnud: ,,Mul on terve hulk muusika-,teatri- ja filmiauhindu, mis tavaliselt antud valede asjade eest või lihtsalt selle eest, et ma ilmusin kohale." 1974. aastal sõitis Tim Rice Argentiinasse Eva Peróni pärandiga tutvuma, sest oli eelnevalt kuulnud
1946 - Kirjanike Liidu liige. Leelo Tungal Eesti kirjanik,luuletaja. Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loominut avaldati 1947 - neljandas kassetis. Luuletaja,lastekirjanik,tõlk, Tegutses vaba kutselise kirjanikuna.Ta debüteeris 1950-2004 helilooja,kirjutas tekste tele ja 1973 aastal ajakirjas "Noorus" lühijutuga "kodanik teatrilavastustele. arved asi juhtum" Hando Runnel luuletaja ja kirjanik Töötas "Loomingu"toimetuses aastal 1992, asutas 1938- kirjastuse "Ilmamaa" Andrus Kivirähk Lastekirjanik,ajakirjanik Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust.Ta töötab Eesti 1970 - Päevalehes.Eesti menukaim kirjanik "Rehepapp"
09.1960 Rapla) Helilooja-tähetark. Urmas Sisask lõpetas 1980. aastal Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Looming: Urmas Sisask on kirjutanud kooriteoseid, kammermuusikat (eriti palju klaverile), orkestriteoseid ja hulgaliselt muusikat lastele. Tal on ka filmimuusikat (sealhulgas Rein Marani loodusfilmidele) ja muusikat teatrilavastustele. Sisask on väga viljakas ja omapärase maailmavaatega helilooja. Oma loomingu keskpunktiks ja inspiratsiooniallikaks nimet ab ta universumit. Ta ütleb: "Galaktikad, tähed, planeedid, komeedid eksisteerivad meist sõltumatult. Neil on oma ajalugu, teekond, oma siht ja suund. Nad on meid armastusega loonud, seetõttu jääb üle ainult alluda kosmilistele seadustele ja tunda rõõmu meile antud olemisest." Sisaskis tekkis varakult tõsine huvi astronoomia vastu ning püüd siduda seda
annaabi.ee 
