kirjutamist ja kavvavõtmist. Populaarseks said teatrites ajaloolised näidendid suurte vabaõhulavastustena (Adsoni "Toomapäev"; Visnapuu "Maa vabaduse eest", Kivikas "Nimed marmortahvlil") ja teisena positiivselt külamiljööd kujutavad näidendid. Kuid esines ka tsensuuri ja piiranguid, näiteks Kallase näidendi "Mare ja ta poeg" mängukavast mahavõtmine (kujutas eeslaste vanema naise ebaeetilist käitumist) ning Tartu Töölisteatri sulgemine. 27. Teatrikriitika ja mõtte areng 20. sajandi I poolel. Teatrikriitika muutus niisama põhjalikult nagu teater ja näitekirjandus. Varasemad lehearvustused olid ju enamasti olnud üldsõnaline kiidujutt "järjekordsele edusammule". Nüüd astus esile uus, haritum ja nõudlikum põlvkond, kes suutis näidendit ja esitust asjalikumalt eritleda. Arvustused kasvasid pikemaks ja põhjalikumaks, sigines poleemika teatrite ja teiste arvustajatega. Eriti algupärandeid vaagides kardeti väga teha seniseid
· Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena. · "Rahvusvaheline mees " · Fabian Tunnustused · Tuglase novelliauhind 1981. ja 2008. aastal. · Smuuli-nimeline preemia 1986. aastal lastekirjanduse eest. · Vilde kolhoosi preemia parima ajaloolise romaani eest 1994. aastal. · Aleksander Kurtna nimeline parima näidendi tõlkeauhind 1987. aastal. · Kultuurkapitali zanripreemia esseistikas 2001 ja 2015. aastal. · Riiklikud kriitikapreemiad teatrikriitika eest 1983., 1988. ja 1994. aastal. · Teatriliidu aastapreemia kriitikas 2001. aastal. · Avatud Eesti Fondi Koosmeele auhind 2001. aastal. · Postimehe Jannseni-nimelise aastatunnustuse osaliseks sai Mutt 2008. aastal. · 2000. aastal anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk. " Rahvusvaheline mees " · Eesti taasiseseisvumise romaan. · 1991-92 ENSV välisministeeriumi ümberkujundamine. · Följetonlikus laadis kirjutatud. · Irooniline.
Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse etenduse vastuvõtu protsessile
näitekirjandust Teatriteadus – fookuses teatrikunst, sh tekst ühe märgisüsteemina Etendusuuringud – performatiivne käitumine ja sündmused kultuuris Teatriteaduse valdkonnad: teatriajalugu, etenduse analüüs, kultuurietenduse analüüs (avalikud sündmused, sport, meelelahutus), tõlke-, adaptsiooni- ja dramaturgiauuringud, teatrisemiootika, teatrifenomenoloogia, teatriantropoloogia, teatrisotsioloogia, publiku- ja retseptsiooniuuringud Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, informeerib publikut kui etendus on kahemõtteline, ajalooliselt näeb mida teatud perioodil väärtustati Teatriteaduse eriala hakati TÜ's õpetama 1992 3. Teatrikunsti põhiliigid: sõnateater (põhineb kirjalikul tekstil nt stand-up show); muusikateater ooper – klassikaline, rangete reeglitega, aaria – väljendab tundeid, retsitatiiv – viib tegevust edasi; operett – koomiline, laulud, tantsud, dialoogid;
Linnapea Otto von Engelhardti ametiajal jõudis Viljandi ühena esimestest Eesti linnadest oma veevärgi ja kanalisatsiooni sisseseadmiseni. 1911. aasta sügisel tõi 30 meetri kõrgune torn viljandilastele kraanivee. Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani. Veetorn on jäänud Viljandi linnasilueti lahutamatuks osaks. · Ugala teater Esimene eestikeelne teatrietendus Viljandis leidis aset 1872. aastal. Ette kanti Lydia Koidula "Säärane mulk". Tollane teatrikriitika pidas viljandlaste esitatut paremaks kui Tartus ette kantud "Säärast mulki", sest Viljandis mängisid naiste rolle juba naised, mitte mehed nagu Tartus. Järgnevatel aastatel harrastasid näitemängu peaaegu kõik Viljandi seltsid. Teatriselts Ugala asutati 1920. aastal. Seltsi nime tuletas Friedrich Kuhlbars muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimest. Kutseliseks teatriks sai Ugala 1926. aastal. Enne Teist maailmasõda töötas teater mitmes paigas, jäädes 1924
Teatriajalugu on kirjutatud 2000a. Akadeemiliseks teaduseks sai see 20.saj algul, kui keskenduti teatriloole ja Shakespeare'i uurimisele. 1960ndatel hakati uurima kaasaegset teatrit. 1980ndatel integreeritud teatriuurimine. 20.saj II pooles lähenevad üksteisele ja tekitavad sümbioose tantsu-, muusika- ja sõnateater, mis olid 19.saj lahku läinud. Tänapäeval tegeletakse etendusuuringutega. Teatriteadus Eestis enne 20.saj saksakeelsed teatriajalood. Professionaalse teatrikriitika väljakujunemine toimus 19.saj lõpus ja 20.saj algul (Vilde, Bornhöhe). Noor-Eesti ,,Teatri-raamat" ilmus 1913, kuhu kirjutasid literaadid, milline võiks teater ideaalis olla. Pärast II MS keskenduti teatriajaloole Nõukogude tsensuuri mõjud. Teatriteaduse eriharu TÜs kujunes välja 1992, pärast mida hakkas teatriteadus ka eraldi arenema. TÜ on ainus keskus, kus tegeletakse teatriteadusega teoreetiliselt. Teatriteaduse naabervaldkonnad
ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuurinbgud-teatripubliku ja eteduse vastuvõtu uurimine; publiku-uuring
· 1960 algul loodi ETÜ stuudiod Vanemuises (Ird) jt. Poleemikaid ja mõttevahetusi teatri teemadel: · Sõnakasutusest teatrilaval · Kaasaegsus mis see kaasaegsus üldse on? · Kunstitõde ja elutõde kas kunst ja teater peab elu tõeliselt kajastama? · Klassika tõlgendamisest kui palju tohib siia tänapäeva sisse tuua, kui palju muuta? · Noor näitleja teatris · Kaasaegse dramaturgia probleemidest Teatrikriitika oli muutunud sisukamaks, analüüsivamaks. Mõttevahetustes osalesid nii teatriteadlased-kriitikud kui ka lavastajad ja näitlejad, mõnikord ka üliõpilased, õpetajad, arstid jt erialade esindajad. Need olid iseloomulikud just 60ndatele ja 70ndatele. Ilmar Tammur (1921-1989) Oli lõpetanud TK Lavakooli 1941. Sõja ajal kuulus ERKA koosseisu. Pärast sõda stazeeris Moskva Kunstiteatri juures. 1944-1946 töötas näitleja ja lavastajana Vanemuises,
· Eksotismide ja fraseologismide silumine ja lammutamine · Koodide ja subkoodide suhete lammutamine A. Brisset Tõlge ja kultuuriline identsus. Igasugune tõlge on uue keele loomine. Tehniline tõlge. Tiitrid ja subtiitrid., mille arv on piiratud. Eelduseks, et visuaalne täiendab seda tõlget. Teatriteaduse alused 1. Teatriteaduse positsioon ja uurimisalad Teatriteaduse distsipliini ajalugu algab 20. sajandi alguses. Teatrikriitika tekkis 19. sajandil. Teatriteaduse juured: · Suurbritannias Shakespeare'i tragöödiate uurimine. Rõhutati teatri ja kirjanduse tihedat seost · Saksamaal Max Hermann hakkas kirjutama teatri ajaloost. 43 Kaasaegses tähenduses kujunes teatriteadus välja alles 1960.aa, kui ülikoolides hakati rõhutama, et teatrit ei saa taandada kirjandusele. Artaud püüdis teatrit ja kirjandust
1912 sõidab Soti ja sealt edasi Kaukaasiasse- elab pikka aega Punasel lagedal ( eestlaste küla). 1913 uuesti Koitjärvele. Tervis veidi paranes, kuid vaid hetkeks. Lisaks tuberkuloosile ka muud tervisehädad. Teeb läbi maooperatsiooni. I maailmasõja ajal Koitjärvel. Huvitub religioonist ( kui kirjaniku ja teadlasena). Samuti õpib Soome ja Rootsi keelt. 1918 Tallinna, jääb elu lõpuni sinna. 1920 abiellub. Tegutseb kutselise kirjanikuna (palju artikleid, esseesid, teatrikriitika, kirjanduskriitika, ilukirjandus). Elab kadriorus, seal praegu majamuuseum. On ainus Eesti kirjanik, kellele elu ajal püstitatud ausammas, Albus. Suri töölaua taga kokku kukkudes. Ei tahtnud oma hauale pärga, tahtis, et see raha läheks noorte kirjanike toetuseks. Abielus oli probleeme, kuid siiski 2 last. Looming: Sees matsi ja vurle probleeme. Mats on loov inimene ( füüsiline + vaimne), vurle on tarbija. Maa ja linna vastandamine. Linnas näeb Tammsaare pahelisust.
annaabi.ee 
