Valerie Preston-Dunlop
etendust luua - on mitmeid. See on palju komplekssem ja mitmetähenduslikum, kui
morsekood. Iga uus etendus loob oma mooduse ja viisi, kuidas kommunikatsiooni
luua.
Ent suhtlemine toimub ühiste, arusaadavate ja jagatud koodide abil. Kui publik
ei saa aru, mida koreograaf teha püüdis, siis suhtlust ei toimu, toimub lihtsalt
kineetiline, paremal juhul energeetiline "nonsens", mis on tihtipeale poolikute ja
lõpetamate (välja arendamata) tööde tunnuseks.
TANTSUKOODID on sarnased TEATRIKOODIDEGA, sisalduvad teatripraktikas
- publik teab, millal istuda, millal jutuajamine lõpetada ja millal lavale vaadata, ilma,
et keegi seda ütlema peaks, reageerides sel moel kokkuleppelistele koodidele: tuled
kustuvad - jutuajamine saalis vaibub, lavavalgus süttib- publik saalis jääb vait ja asub
vaatama, kuidas tantsijad liiguvad laval muusika või heli saatel. Kui kõik lõppeb,
publik plaksutab.
Mõnedes kultuurides võib etendus kesta terve päeva, toimuda väljaspool teatrimaju