Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)
ja fikseeritud (lõpetatud tervik). Näitejuht pidi olema kirjaniku ja näitleja
vahemees. Lauter piiras staaride omavoli ning ühtlustas ansamblimängu. Samuti
kaotas lauter ära etenduste ajal etteütlemise ning nõudis osa täielikku oskamist.
Lauter lavastas nii eesti klassikat (Raudsepp, Kitzberg) kui ka maailmaklassikat
(Shakespeare, Tsehhov).
20. A. H. Tammsaare näitekirjanikuna (,,Juudit").
Tammsaare alustas teatriarvustajana ning nõudis juba oma arvustustes mõttetihedamat ja
psühholoogilisemat teatrit. See leidis väljendust tema esimeses piibliainelises draama
"Juudit" (1921). Eeskujudeks on Tammsaarel olnud Hebbeli ja Kaiseri Juuditi-töötlused.
Kuigi Tammsaare on järginud piibli süzeed (osade muudatustega Nimetu
sissetoomine), siis läbib näidendit moodne psühholoogia (freudism). "Juuditis" on
liikuvaid massistseene ja uhkeid pidusööke, piiblikeele vägevat kõma ja efektseid
stiliseeringuid
annaabi.ee 
