küll aga mainib üht äärmiselt olemuslikku komponenti teatri toimumise kohta. 7. Nimetage teatriajaloo uurimise allikaid. 1) draamatekstid (lavastaja, näitleja märkmed) 2) lavastuse põhiinfo - kavalehed, afisid, flaierid jne 3) statistika, dokumentatsioon (käskkirjad, müügiaruanded, näitejuhi abi raamatud) 4) kriitika, teatriajakirjandus 5) fotod, salvestused 6) tehniline dokumentatsioon ja säilinud esemed 7) teatriarhitektuuri ja lavatehniliste võimaluste dokumentatsioon 8. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Eri aegadel on erinevad kunstiliigid olnud üksteisega suuremal või vähemal määral seotud. Teater on võrreldes teiste kunstiliikidega kõige sotsiaalsem kunstiala ja seda mitmes suhtes: 1) Teatri loomisviis on kollektiivne ja lõpptulemus (igal õhtul publiku ette jõudev etendus) sõltub paljude inimsete ühisest tööst.
Lavastuse mõistmiseks tuleb silmas pidada selle loomise konteksti. Teatriajaloo allikad on a) draamatekstid lavastaja, näitleja märkmed b) lavastuse põhiinfo kavalehed, afisid, flaierid jne. c) statistika, dokumentatsioon teatrijuhi käsikirjad, müügiaruanded, kuluaruanded d) kriitika, teatriajakirjandus kriitika on subjektiivne e) fotod, heli- ja videosalvestused valikuline, sõltuvalt finantsolukorrast f) kavandid, tehniline dokumentatsioon ja säilinud esemed g) teatriarhitektuuri ja lavatehniliste võimaluste dokumentatsioon Teatrihistorigraafia teatriajaloo kirjutamine Teatrikriitika operatiivsem ja päevakajalisem kui teatriteadus. Aluseks teatriajaloo kirjutamisele. See on seotud eelkõige ajakirjandusega. a) Etenduse analüüs keskendutakse 1 lavastusele selle eri etendusi vaadeldes. Oluline on etendustervik kui protsess, kui mitmetest märgisüsteemidest (nt grimm, kostüüm) koosnev artefakt. Teatrietendus kui sündmus, reaalselt toimuv kunstiakt