edasi liikuv Lavakujundus ehk stsenograafia loob lavastuse füüsilise keskkonna ja visuaalse ilme, viitab tegevuse ajale ja kohale Ruumikonseptsioon- lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga. Lava ja lavavälise ruumi suhe. Fiktsionaalne ruum- on draamas jäljendatava inimtegevuse asupaik. Viitab ruumile, kus jäljendatav tegevus toimub Simultaanlava- mitu tegevuspaika samaaegselt Teatriarhitektuur- kirjutatud implitsiitselt teksti sisse, kuid praktikas on võimalik üks tekst ühest süsteemist teise üle kanda Keskkonnateater- etendus on üksteisega suhestuvate erinevate toimingute kooslus. Etendus kasutab kogu antud ruumi. Leitud koht- mittetavapärane teatriruum, mis on lavastuse tarbeks kohandatud Meedium- vahend, vahendaja, vahelüli, millega andmeid tajutakse, esitatakse, salvestatakse. Multimeedialisus- mitmete meediumite koostoimes sündinud tekst
Enne „Valitseja“ kirjutamist tegeles ta „Arutlustega“, kuid jättis selle siis pooleli, et keskenduda 5 „Valitsejale“ (Schutting, 2006: 27). Peale nende teoste kirjutas ta veel „Lucca Castruccio Castracani elu“ ning näidendi „La Clizia“ (Britannica, 2016). 6 2. Itaalia renessansiteater Renessanss arendas mitmeid erinevaid valdkondi, sealhulgas teatrit. Arenes teatriarhitektuur ja lava dekoreerimine – ehitati eeslavaga saale, värviti luugid ja tiivad ning kasutati Giacomo Torelli mehhanismi, mille abil sai muuta laval oleva stseeni tausta. Tänu nende muutustele sai areneda draamastruktuur ning tekkisid ooper, commedia erudita ja commedia dell'arte. Hakati ümber kirjutama varemloodud Rooma näidendeid ning kirjutati ka uusi teoseid. Muudeti keskajast jäänud teatripraktikat ja loodi uus viis draama esitamiseks. Laval kasutati arhitektuuri
Enne ,,Valitseja" kirjutamist tegeles ta ,,Arutlustega", kuid jättis selle siis pooleli, et keskenduda 5 ,,Valitsejale" (Schutting, 2006: 27). Peale nende teoste kirjutas ta veel ,,Lucca Castruccio Castracani elu" ning näidendi ,,La Clizia" (Britannica, 2016). 6 2. Itaalia renessansiteater Renessanss arendas mitmeid erinevaid valdkondi, sealhulgas teatrit. Arenes teatriarhitektuur ja lava dekoreerimine ehitati eeslavaga saale, värviti luugid ja tiivad ning kasutati Giacomo Torelli mehhanismi, mille abil sai muuta laval oleva stseeni tausta. Tänu nende muutustele sai areneda draamastruktuur ning tekkisid ooper, commedia erudita ja commedia dell'arte. Hakati ümber kirjutama varemloodud Rooma näidendeid ning kirjutati ka uusi teoseid. Muudeti keskajast jäänud teatripraktikat ja loodi uus viis draama esitamiseks. Laval kasutati arhitektuuri
hiljem dell'artel. 22. Commedia dell'arte tekkimine ja põhilised maskid Itaallased olid need, kes leiutasid portaaliga lava. Portaal lava jaoks nagu raam pildi jaoks täidav raami ülesannet. Teater võttis üle maalikunsti põhimõtte esitas aga elavat pilt. Sellisel laval on näitleja nähtav aind ühest küljest korraga. Portaaliga lava võidukäik itaalia ooperimajade järgi hakatakse Euroopas püstitama just selliseid teatrimaju, traditsiooniline teatriarhitektuur tõrjutakse välja. Eksisteeris dramaturgia. Oli väga täiuslik lavatehnika renessansi insenerid olid andnud endast kõik, et areng oleks tehniliselt täiuslik. Teatris olid näitlejateks asjaarmastajad. Teatril hoone ja dramaturgia aga puudusid näitlejad. Kõrval väljakutel jne esinesid suurepärased näitlejad, profid, kellel polnud dramaturgiat ega katust pea kohal. Commedia dell'arte näitlejad polnud paiksed, erudite surnud teater. Sündisid nagu kaks eraldi kunsti
elusaid loomi. Näitlejate kostüümid olid viimistletud ja rikkalikult kaunistatud. Etendust saatis muusika. Keskaegsed näidendid olid emotsionaalsed: lühikese aja jooksul nägid pealtvaatajad Kristuse sündimise imet ja ristisur-ma, süütute laste metsikut mõrvamist ja tajusid viimse kohtupäeva pühalikku rahu. Renessansis püüti taaselustada antiikaja teatritraditsioone. Kiiresti arenesid teatriarhitektuur, lava- ja kostüümikujundus. Hakati ehitama teatreid, millel oli hobuserauakujuline saal ning eesriidega lava. Need said eeskujuks hilisematele teatrihoonetele. Lavakujun duses kasutati palju maalitud dekoratsioone, kostüümid paistsid silma värvikirevuse ja fantaasiaga. Renessansist on pärit commedia dell 'arte - itaalia rahvakomöödia, mis tekkis karnevalipidustustest. See toetus suures osas improvisatsioonile
äraraiumisest, ohverdamise stseenides kasutati elusaid loomi. Näitlejate kostüümid olid viimistletud ja rikkalikult kaunistatud. Etendust saatis muusika. Keskaegsed näidendid olid emotsionaalsed: lühikese aja jooksul nägid pealtvaatajad Kristuse sündimise imet ja ristisur-ma, süütute laste metsikut mõrvamist ja tajusid viimse kohtupäeva pühalikku rahu. Renessansis püüti taaselustada antiikaja teatritraditsioone. Kiiresti arenesid teatriarhitektuur, lava- ja kostüümikujundus. Hakati ehitama teatreid, millel oli hobuserauakujuline saal ning eesriidega lava. Need said eeskujuks hilisematele teatrihoonetele. Lavakujunduses kasutati palju maalitud dekoratsioone, kostüümid paistsid silma värvikirevuse ja fantaasiaga. Renessansist on pärit commedia dell 'arte - itaalia rahvakomöödia, mis tekkis karnevalipidustustest. See toetus suures osas improvisatsioonile. Näidendid sisaldasid
annaabi.ee 
