Lugemiskontroll 8. Klassile M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) 4. Kus elas tädi? 5. Kes veel elas tädiga? 6. Kes on Linda? 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tartu linna? 9. Kuhu õpilased sõitsid sügisel koolist? 10.Kuidas suri Aarne isa? 11. Mis oli Aarne perekonnanimi? 12. Kirjelda tundide kulgu õppepäeva jooksul (Aarne arvates). 13.Mis oli tüdruku nimi, kes hakkas Aarnele meeldima, ja mis linnast ta Tartusse kolis? 14.Kus kohas Aarne tutvus selle tüdrukuga lähemalt? 15. Miks Aarne tädiga tülli läks? 16. Missugust ainet õpetas Aarne klassijuhat...
Lugemiskontroll 8. Lassile- õpetajale M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? Õppima 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 18.a, 11. klassis 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) Tädi Idal olid klassikalised näojooned: kõrge laup, sirge nina. Raamatu tegevuse ajal oli ta üle keskea vanatüdruk. Natuke halliga segunenud mustad juuksed. Korralik inimene, kellel on arenenud au- ja kohusetunne. 4. Kus elas tädi? Enda kollases majas. 5. Kes veel elas tädiga? Pime õde Amalie 6. Kes on Linda? Tädi juures Tartus Aarne korterinaaber ning klassiõde. 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? Ta arvas, et selles majas võis hulluks minna. 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tar...
Keskaja teater · Keskajal tekkis teater kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibliainelisi näidendeid. · Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest.
Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist, kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Loomades ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid mängu ka lihtkodanikud. Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi. Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika.
*Kreekas olid näitlejad hea *Näitlejakutse seostus kodanikuõiguse mainega kodanikud kaotusega. Roomas ja Kreekas esitati teatrietendusi kindlaksmääratud ajal pidustustel 7. Millest kasvas välja keskaja teater? Milline nägi välja keskaja teater ja kes olid valdavalt näitlejad? 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kirikuesisel platsil. Näitlejad olid esialgu preestrid ja kooripoisid, hiljem lihtkodanikud. 8. Seleta mõisteid: Farss algselt pikema usulise näideni koomiline vahemäng Sotii lühike, improviseeritud koomiline pala Moralitee õpetlik allegooriline näidend Inglismaal Miraakel legendid jumalaema ja pühakute imetegusid, Prantsusmaal Müsteerium - piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. 9
Kirjandus ja teater Referaat Andrea Aun 7.a Viimsi 2009 Teater keskajal Teatrietendusi hakati korraldama juba 6.sajandil eKr, sellal olid põhizanriteks tragöödia ja komöödia. Seejärel teatrikunst kui selline taandus, teatritraditsiooni kandsid edasi rändnäitlejad, keda ajaloolased nimetavad ka histrioonideks. Keskajal tekkis teater uuesti kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis
näiteks kilplaste-lood. Kuidas üks kilplane oma hobust tahtis säästa, see aga ikkagi otsa sai, kuna peremees kilplaste au püüdis päästa. 9.Kuidas tekkis keskaja teater? Vastus: Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Seega tekkis keskaja teater uutel alustel. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente (muusika,laul,dialoog,kostüümid,vahel ka rekvisiidid). Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirkiuesisele platsile, sealt linnaväljakule. 10.Liturgiline draama-mõiste + iseloomulikud jooned. Vastus: Liturgiline draama- otsene piiblitekstide illustratsioon. Piiblist võetud tekst oli ladinakeelne, seda esitati altari lähedal, osatäitjad olid, nagu öeldud, vaimulikud. 11.Müsteerium "Aadama mäng". Vastus: See kujutas Aadama ja Eeva pattulangemist, Kaini ja Abeli lugu ning Kristuse tulekut kuulutavate prohvetite rongkäiku
Roomas ) Auhinnana anti neid õliga täidetult panatenaiamängude võitjaile . · Amfiteater- Vana- Roomas etenduste korraldamiseks püstitatud teatriehitis,mis on ülalt katmata. Astmetena tõusvad istekohtade read ümbritsesid poolringkujuliselt või ovaalselt esinemisväljakut. Kujunes kreeklaste ja etruskide vabaõhuteatrite eeskujul. Esimesed amfiteatrid ehitati Pompeis (80 e-m-a-).Seal peeti gladiaatorite võitlusi, lavastati kiskjate ajujahte, merelahinguid ja muid teatraliseeritud mänge.Roomas, mille säilinud varemeid tuntakse Colosseumina mahutas u 50 000 pealtvaatajat. · kapiteel Samba pea. Üks templi osa.Üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. · dooria stiil- Kreeka arhitektuuri vanim stiil.Iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad,mistõttu ehitis mõjub raskepärasena ( eriti vanemad templid ), kuid kindlana.Dooria stiil on lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel
Sophoklese meisterlikumad teosed on `'Antigone''. Tragöödia konflikt seisab Antigone ja Kreoni valitseja kohustuse vahel. Kirjutamata ja kirjutatud seaduste vahel, kus Antigone maksab oma 7 eluga selle eest, et ta oma venna mattis, kuna vend oli reetur. Teater keskajal Keskajal tekkis teater uuesti kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute
Erilisi õliga täidetud amforasid anti auhinnana panatenaiamängude võitjaile. 12) Amfiteater Vana- Roomas avalike etenduste korraldamiseks püstitatud ülalt katmata teatriehitis, kus astmetena tõusvad estekohtade read ümbritsesid poolringikujuliselt või ovaalselt esinemisväljakut (areen). Kujunes kreeklaste ja etruskide vabaõhuteatrite eeskujul. Esimesed amfiteatrid ehitati Pompeis (80 e-m-a-). Seal peeti gladiaatorite võitlusi, lavastati kiskjate ajujahte, merelahinguid ja muid teatraliseeritud mänge. Amphitheatrum Flavium Roomas, mille säilinud varemeid tuntakse Colosseumina mahutas u 50 000 pealtvaatajat. 13) Kapiteel ladina keeles capitellum ,,peake"; samba ja temale tuginevate raskuste kunstiliselt kujundatud vahelüli. Kapiteeli rikkalikus dekooris avalduvad selgesti stiilide ja stiilijärkude erinevused. Egiptlased kujundasid kapiteeli lootose- ja papüürusemotiividest, kreeklased lõid kohati tänini kasutatavad dooria, joonia ja korintose kapiteeli, bütsantslased
Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist, kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Loomades ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid mängu ka lihtkodanikud. Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi. Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika.
Edasi tuletab Berio sellest materjalist foneetilise alfabeedi asusel, nn vokaalikette (sisuliselt on see liikumine mööda foneetilise alfabeedi häälikute tabelit). ,,Sequenza III"-s kasutab laulja ebatraditsioonilisi helitehnikaviise, nt pikad hingamiskahinad, sosinad, naer, kõla jne. Berio ise peab kõige ekperimentaalsemaks teoseks ,,Sinfoniat" (1969), mida on nimetatud ka postmodernismi üheks tippteoseks (postmodernism = vastureaktsioon avagardismile). ,,Circles" (1960) on näide teatraliseeritud muusikast. ,,Epifanie" (1961) on rikkaliku tekstimaterjaliga teos. Kammermuusika Tuntuim ja enimmängitud oopus ,,Sequenza I-XIV" iga osa on iseseiseva kompositsiooniga ja eri esitajatele. Kõik osad on esituslikult nõudlikud ning solistidele tõeliseks meisterlikuks proovikiviks. Lavamuusika Berio on kirjutanud 5 ooperilaadset muusikalist lavateost. ,,La vera Storia" (,,Tõestisündinud lugu") (1981. Esimene teos on 3-vaatuseline ,,Opera" (1970) muusikaline näitemäng, kus
Ebatraditsioonilised instrumendid Muusikat saab teha kõikvõimalike "instrumentidega", näiteks teos Credo in Us kasutab konservikarpe, elektrikella ja raadiovastuvõtjat. Performance'id ja häppeningid üks esimesi, kes jakkas neid tegema. Näiteks "lecture of nothing". Tema teostes ei ole selget piiri performance'i ja ettekande vahel. Näiteks teoses "Water music" tuleb pianistil peale klaverimängu teha palju muud: kallata vett kaussi, puhuda vilet jms. Tegevus on teatraliseeritud. Kõige radikaalsem teos 4.33. täiuslikku vaikust polegi olemas. Steve Reich Minimalismi teerajajaid ja olulisimaid esindajaid. Esimestes teostes kasutas lindimuusika võtteid. Kleepis makilindid kokku, nii et lint liikus korraga kahel pool. Pani need korraga mängima. Nii kordus üks ja sama materjal. Siis viis ta lindid sünkroonist välja. Nii avastas ta faasinihke tehnika. Näiteks "Violin phase". Teos on viiukile ja kolmele samaaegsele salvestisele
Sinine värv sümboliseerib Taevatemplit, 9-astmelise ehk kõrgeima 9-Yang'i tunnus. Kollane värv tähistab Maatemplit, 8-astmeline Yin'i tunnus. Püha tegevused Hiinas on maaviljelus ja siidikudumine. Astronoomilise kevade esimesel päeval viiakse läbi 1. vao kümnirituaal, mida alustas imperaator ja jätkasid hierarhiliselt ülejäänud. Kevade viimasel kuul viis impetriss läbi ohverduse siidikudumise altari ees. Hiinlase rituaalid peavad õhkama suurt elujõudu, millel rõhk on teatraliseeritud etendusel, mis peab rõõmustama nii inimesi kui ka jumalusi. Kõige tavalisem ja lühem jumaluse poole pöördumise rituaal on kuju ees lõhnakepikese süütamine, põlvitamine ja 3. või 9. kummarduse tegemine ning oma palve esitamine. Kokkuvõtvalt, Hiinlase ettekujutuses on maailm lõpmatu arv läbipõimunud soodsaid ja halbu mõjusid, mis tähendab, et iga ettevõtmise õnnestumine oleneb õnnelike kombinatsioonide tundmisest ja kasutamisest. Naine Hiina kultuuriruumis
Mosaiikromaan, metsatöölised lume ja tormi kätte. Lood minevikust. Eesti kirjanduse üks teatraalsemaid autoreid. Ka sõnastuslikkus mõttes rikkalik, heas mõttes uperpallitav. Pilet 26. Dramaatika olemus, jagunemine, ajalugu. Dramaatika e. näitekirjandus on üks kirjanduse põhiliik. Teised on lüürika e. luule ja eepika e. proosa. On ka lüroeepika, mis on vormilt lüürika, aga olemuselt eepika. Dramaatika teke on seotud teatraliseeritud rituaalidega . See on vähem nüansseeritud kui teised põhiliigid ( pole kirjeldusi, iseloomustusi, autor ei kirjelda kõrval tegelaste mõttemaailma ). Lõplikult realiseerub draamateos laval. Sõltub, kuidas teos lavastatakse. Väga palju erinevaid võimalusi. Vormilises mõttes on draama dialoog või remark (äärekommentaar autori poolt). Alguses kirjeldati väga täpselt, nüüd ei anta tihti enam isegi vanuselisi piiranguid. Draamateos peab olema rangema ülesehitusega kui
rõhk teisel silbil teine peoon / + /, rõhk kolmandal silbil kolmas peoon / + /, rõhk neljandal silbil neljas peoon / +/. Eesti luules on peoon harvaesinev värsimõõt. perekonnaromaan romaan, mis keskendub perekonna saatusloole ja argielule, välissündmustega samaaegselt jälgitakse enamasti ka tegelaste hingeelu. Näiteks Thomas Manni (18751955) "Buddenbrookid. Ühe perekonna langus". Vt ka romaan. performance esitus, etendus; algupärane teatraliseeritud improvisatsiooniline etüüd, mida esitatakse väljaspool teatrit tavaliselt mittekutseliste näitlejate poolt. Performance on näide modernsest tinglikust teatrist, alternatiiv traditsioonilisele teatrile. perifraas kõnekujund, kus millegi nimi või nimetus asendatakse sellele iseloomulike tunnustega, muutes nii kirjelduse elavaks. Näiteks: Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? (Mihkel Veske.)
keskused suhteliselt vähe kannatada ja seetõttu on neil säilinud ka kõik arhiivid. Nii saavadki soome uurijad džässi saabumist ja arengut oma kodumaal jälgida üsnagi detailselt. 58 Seda tõestab fakt, et Estonia Valge Saali peremees Jakovlev, kellel oli pansionaat ka Riia rannas (Strobel 1979), ei kasutanud seal meie muusikuid, kuigi tal olid Strobeliga head suhted. 59 Leonid Utjossov (1895–1982), laulja ja orkestrijuht, viljeles nn teatraliseeritud džässi (tonarchiv- online.de/service/musiklexikon/db1996.html 17.03.2008). Oma laulumaneerilt meenutab mõningal määral L. Armstrongi. 37 Soome oli ajalooliselt väga tihedalt seotud Rootsiga, mis toimis olulise kultuurikanalina Lääne-Euroopa ja Soome vahel – nii Stockholm kui Peterburi olid suured metropolid ja Helsingi asus ülisoodsas kohas nende vahel, saades osa kultuurikontaktidest.
annaabi.ee 
