100. Sh täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine eeldab seega kehtiva võlasuhte olemasolu, mille alusel tekivad võlgnikule kohustused. Siinjuures on oluline teada, et VÕS § 100 ise ei ole võlasuhte tekkimise aluseks. See reguleerib igasuguste kohustuste rikkumist,mitte ainult lepinguliste. Kohustuse rikkumisega on tegemist ka juhul, kui rikutakse niisuguseid kõrvalkohustusi nagu hoiatamis- ja teatamiskohustused. § 102. Teatamiskohustus Võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Selleks, et kindlaks teha, kas kohustust on rikutud, tuleb välja selgitada võlasuhte sisu. Kohustust rikkunud isiku suhtes võib kohaldada nii lepingust kui ka VÕS § 101 lg 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Õiguskaitsevahendi kasutamiseks õigustatud lepingupool võib selle
võlausaldajast ning selle võrra ka piirata õiguskaitsevahendite kohaldamise ulatust. Kui õiguskaitsevahendina kohaldatakse kahju hüvitamise nõuet, siis ei ole enam VÕS § 101 lg-le 3 tuginemine vajalik, sest VÕS § 139 võimaldab hüvitamisele kuuluva kahju kindlaksmääramisel arvestada võlausaldaja kui kahjustatud isiku osa kahju tekkimises. Kohustuse rikkumisega on tegemist ka juhul, kui rikutakse niisuguseid kõrvalkohustusi nagu hoiatamis- ja teatamiskohustused. Seaduses on sätestatud ka kohustused, mille rikkumisel ei saa kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, vaid kaotatakse teatud õigused. Võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Kui võlgnik rikub talle pandud kohustusi tekib võlausaldajal õigus kohaldada võlgniku suhtes õiguskaitsevahendeid
võlausaldajast ning selle võrra ka piirata õiguskaitsevahendite kohaldamise ulatust. Kui õiguskaitsevahendina kohaldatakse kahju hüvitamise nõuet, siis ei ole enam VÕS § 101 lg-le 3 tuginemine vajalik, sest VÕS § 139 võimaldab hüvitamisele kuuluva kahju kindlaksmääramisel arvestada võlausaldaja kui kahjustatud isiku osa kahju tekkimises. Kohustuse rikkumisega on tegemist ka juhul, kui rikutakse niisuguseid kõrvalkohustusi nagu hoiatamis- ja teatamiskohustused. Seaduses on sätestatud ka kohustused, mille rikkumisel ei saa kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, vaid kaotatakse teatud õigused. Võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Kui võlgnik rikub talle pandud kohustusi tekib võlausaldajal õigus kohaldada võlgniku suhtes õiguskaitsevahendeid
Taganeda sooviv isik peab VÕS § 118 tuginedes tegema taganemisavalduse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai või pidi teada saama olulisest lepingurikkumisest. Taganemisõiguse teostamise tagajärjed a) nõuete ja kohustuste lõppemine – VÕS § 188 lg 2 vabastab lepingust taganemise mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Alles jäävad aga lepingust enne taganemist tekkinud õigused ja kohustused, nagu kahjuhüvitamisnõuded, teatamiskohustused, konkurentsikeelud, sooritusest hoidumise kohustused jne. Samuti võivad lepingust taganemisel kehtima jääda kõrvalkohustused. Lepingust taganemisel ei lõpe ka kahjuhüvitamisnõuded, mis on tekkinud lepingueelsetest läbirääkimmistest (VÕS § 14). b) Lepingu alusel üleantu väljaandmine –VÕS § 189 lg 1 kumbki lepingupool võib nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui
annaabi.ee 
