Tüüpilise tarbija ostukäitumine algab ostusoovi teadvustamisest. Ostusoov teadvustub siis, kui inimene märkab erinevust soovitava (ideaalse) ja tegeliku olukorra vahel. Näiteks märkame keset suve poes imeilusaid saapaid. Kohe meenub meile, et praegused saapad püsivad veel vaevu koos ja vajaksid väljavahetamist. Fakti ennast teadsime ka enne, aga kuna suvel saapaid ei kasutata, polnud konkreetset ostusoovi tekkinud. Ostusoovi teadvustumisega käivitub ostukäitumine. Seda muidugi eeldusel, et olemas on ka vajalik rahasumma ehk meie tarbimiseelarve võimaldab ostu teha. Mis juhtub järgmisena? Mõistlik oleks nüüd otsida vastused õige mitmetele küsimustele – milliste omadustega saapaid vajan?, milliste hindadega müüakse sarnaseid saapaid mujal? jne. Kõige esmalt otsitakse informatsiooni kauba omaduste ja muude oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, kas siis enda või tuttavate varasematest kogemustest. Kui
ostame enamasti kohe ja pikalt kaalumata. Tüüpilise tarbija ostukäitumine algab ostusoovi teadvustamisest (vaata joonist). Ostusoov teadvustub siis, kui inimene märkab erinevust soovitava ja tegeliku olukorra vahel. Näiteks nähes teisi vahetunnis pirukat nosima, tekib ka endal soov midagi põske pista. Kohe meenub, et hommikusöögist on tükk aega möödas ja kõht korisebki juba. Fakti ennast teadsime ka enne, aga konkreetset ostusoovi polnud tekkinud. Ostusoovi teadvustumisega käivitub ostukäitumine. Seda muidugi eeldusel, et olemas on ka vajalik rahasumma ehk tarbimiseelarve võimaldab ostu teha. Mis juhtub järgmisena ehk siis kui oleme otsustanud osta? Mõistlik oleks nüüd otsida vastused õige mitmetele küsimustele: mida ma süüa tahaksin?, milline on puhvetis pakutava toidu hind võrreldes teiste kohtadega? jne. Kõigepealt otsitakse informatsiooni kauba omaduste ja muude oluliste asjaolude väljaselgitamiseks kas siis enda või tuttavate
annaabi.ee 
