kokku puutuma vanade ihade või olukordadega, reageerib ta neile uuel, teistsugusel viisil. Näiteks võib sisendada, et kui inimene tunneb end stressis või masenduses, siis sigareti süütamise asemel läheb ta hoopis koeraga jalutama. (Streeter, Michael, 2004) Transist väljumine Kui ravisisendus on tehtud ja transi eesmärk sooritatud, on hüpnoterapeudi ülesandeks tuua inimene hüpnoosist välja tavalisse teadvusseisundisse. Selle traditsioonilise meetodina, ütleb hüpnotiseerija patsiendile, et ta mingil ajal nipsutab sõrmi, mis toob patsiendi transist ärkvele. Paljud hüpnoterapeudid peavad seda aga liiga järsuks meetodiks. Seetõttu ongi veidi levinumaks võtteks patsiendile öelda, et hüpnotiseerija loeb aeglaselt kümnest üheni. Lugemise ajal virgub patsient aeglaselt transist. Üheni jõudes on patsiendi teadvus ärkvel. (Streeter, Michael, 2004) Hüpnoosi kasutamine
väga aeglane. Soopor - soporoosne patsient on äratatav, ent vastab vaid paari sõnaga. Võib täita üksikuid lihtsamaid korraldusi. Stuupor - Patsient on äratatav vaid tugeva välisärritaja mõjul. Minimaalse teadlikkuse seisund - patsiendil on une- ja ärkvelolekutsükkel, kuid ta pole äratatav tavalisse teadvusseisundisse. Ta võib liigutada, avada silmi, pilguga jälgida ja haarata asju vm. viisil reageerida väliskeskkonnale. Vegetatiivne seisund - patsiendil võib olla une-ärkvelolekutsükkel, ta võib liigutada, häälitseda, avada silmi, neelata, kuid sihipärane reaktsioon väliskeskkonnale ja mõtestatud tegevus puudub. Kooma - patsient lamab suletud silmadega, ei reageeri
annaabi.ee 
