SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS
aastal ilmunud artiklis keskendub Niemeyer sotsiaal-
ventiivsele ehk ennetavale tegevusele. Sotsiaalpedagoogika kui teaduse pedagoogika arengukriisile, mis iseloomustas Weimari vabariigi
jaoks on kõige olulisemateks normaliseerumise tunnusteks aga lõpuperioodi. Niemeyeri arvates põhines vaimuteadusliku sotsiaal-
sotsiaalpedagoogika-alaste teadmiste levik teistesse teadusvaldkon- pedagoogika edu 1920. aastate alguses mitmel õigel otsusel. Vai-
dadesse ning sotsiaalpedagoogika järkjärguline kohandumine teadusele muteadusliku sotsiaalpedagoogika peaesindaja Herman Nohli kont-
esitatavate üldiste standardite ja kvaliteedikriteeriumitega (Lüders ja septsioon vastas hästi ajastu reformpedagoogilisele vaimule ning oli
Winkler 1992, 363-(364)
annaabi.ee 
