Omal ajal arvati, et leitakse mingi definitsioon, mis rahuldab kõiki teadlasi, aga ei leitud. Ühte ja sama teadust nimetatakse erinevates kohtades erinevalt, nt: kultuuriantropoloogia – distsipliinikäsitlus, mis sai alguse USA-s sotsiaalantropoloogia – sama, aga sai alguse briti saartelt, nende puhul on sarnane see, et see kasvas välja mitte-lääne rahvaste uurimisest, st teadlased siirdusid oma kodumaalt kaugele või uurisid põlisrahvaid Volkskunde – mõlemad kaks on saksa teadustraditsioonist tulnud terminid, kui saksa teadlane uuris saksa talupoegi Völkerkunde – kui sakslased uurisid teisi rahvaid, näiteks kui mindi Aafrikasse etnoloogia – termin, mis on saanud valitsevaks distsipliininimeks, alates 1960 sai sellest üldine kokkulepitud termin etnograafia – suhteliselt sama, aga mõnedes riikides on siiamaani see distsipliininimetus etnograafia, sest enne 1960, kui polnud kokku lepitud, kutsuti mõlemat moodi. Tänavu kutsutakse etnograafias seda, kui minnakse mingi grupi
20. sajandi lõpul kasutati Kesk- ja Põhja-Euroopas (v.a Soome) rahvakultuuri uuriva teadusena enamasti üldmõistet etnoloogia. Saksakeelses teaduses tehakse vahet Euroopa etnoloogia (Volkskunde) ja etnoloogia (Völkerkunde) vahel: esimesel juhul uuritakse Euroopa pärimuskultuuri, teisel juhul Euroopast väljapoole jäävate regioonide kultuuri. Sellise vahe tegemine ei ole tänapäeval lõpuni loogiliselt seletatav, sest see tuleneb teaduspraktikast ja teadustraditsioonist. Ingliskeelses teaduskirjanduses võib folkloristika hõlmata sama ala, mida mujal käsitatakse etnoloogiana. Eestis (nagu ka Soomes) on folkloristika ja etnoloogia iseseisvad teadusharud. Rahvusvahelise üksteisemõistmise nimel püütakse teaduspiirkondade erijooni ületada (ühtlustades terminoloogiat vms). Kuid sellegipoolest on iga teaduspiirkond seotud oma kultuuri erijoontega ja teatavad lahknevused eri teadustraditsioonides jäävad püsima
ülikoolides nimetatud erinevalt. Kultuuri v sotsiaalantropoloogia - Kultuuriantropoloogiaks nim sellist distsipliini eelkõige USAs, kuid ka nüüd mujal maailmas. Sotsiaalantropoloogia nim sai alguse Inglismaalt. Nende puhul on sarnane, et see kasvas välja mittelääne tsivilisatsiooni uurimisest, nt uuriti indiaanlasi jne. Inglased käisid nt Aafrikas, uurimishuvi on kaugete rahvaste uurimine, algselt. Volkskunde ja Völkerkunde - Saksa teadustraditsioonist tulnud terminid, Volkskunde kui saksa teadlane uuris saksa talupoegi. Völerkunde, uuriti teisi rahvaid, meetodid kõik olid samad, kuid tehti vahet, kus toimub uurimine. Etnoloogia termin, mis on valitsev distsipliini nimi, lähtudes mandri-Euroopast. Alates 60ndatest sai sellest kokkulepitud distsipliini termin. Etnograafia sama asi, kuid mõnes riigis on see nimi endiselt kasutusel. Folkloristika tegeleb sarnaste asjadega, huvitud kultuur laias mõttes, inimese loovus
annaabi.ee 
