Haridus Kreekas Kreekas kujunes alfabeet, mis põhineb Foiniikia tähestikul. Seal oli 24 märki. Ateenas tehti poiste harimisega algust seitsmendast eluaastast alates. Koolis õpetati lugemist, kirjutamise ja muusika algeid ja katkeid luuleteostest. Tüdrukute harimine oli iga pere enda asi, enamasti tegelesid nad siiski vaid käsitööga. Vaid Spartas tegelesid tüdrukud ka kehalise õpetusega. Filosoofia Vanakreekas hakati esimesena teadusteooriaid looma (polnud enam praktilisel vajadusel põhinev). Hakati maailma mõtestama inimmõistuse kaudu (jäeti kõvale jumalad, müüdid). Esimesena tegeleti maailma füüsilise lahtimõtestamisega, seejärel inimeste elu jaolemuse mõistmisega. · Thales (I filosoof) tegutses 6. saj eKr, uskus, et maailm tekkis veest ja ujub vee peal, suutis ennustada päikesevarjutusi. · Anaximandros (Thalese õpilane) leidis, et maailm tekkis tajutamatust piiritusalgest
Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada. Verifikatsionism- seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. 3 Falsifikatsionism- popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele absoluutset tõesusprintsiipi. Popperi järgi isel teadusteooriaid falsifitseeritavus. Põhimõtteline ümberlükatavus, teadusteooria peab olema kogemuse teel ümberlükatav. Uurimisprogrammid- lakatosi teeooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil
Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada. Verifikatsionism- seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. Falsifikatsionism- popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele absoluutset tõesusprintsiipi. Popperi järgi isel teadusteooriaid falsifitseeritavus. Põhimõtteline ümberlükatavus, teadusteooria peab olema kogemuse teel ümberlükatav. Uurimisprogrammid- lakatosi teeooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel
aastat. Kasuliku mudeli taotluse esitamise lõiv on patenditaotluse omast väiksem. 31. Tarkvara patentimise kriteeriumid? Kuidas tõlgendada Euroopa Patendi konventsiooni artilikit 52? (essee küsimus) Euroopa patente antakse kõigile leiutistele, mis on uued, omavad leitustaset ja on tööstuslikult kasutatavad. Lõikes 1 määratletud tähenduses ei peeta leiutiseks eelkõige: a) avastusi, teadusteooriaid ja matemaatilisi meetodeid; b) esteetilist loomingut; c) majandus ja mõttetegevuse ning mängude plaane, reegleid ja meetodeid, samuti arvutiprogramme; d) info lihtsat esitamist. Arvutil põhinevad leiutised on patenditavad, kui nad kujutavad endast uut ja leiutustaset omavat tehnikaalast panust tehnika tasemesse.
Kui kasuliku mudelina soovitakse kaitsta nt nii meetodit kui seadet, on vaja esitada kaks kasuliku mudeli registreerimise taotlust. 29. Tarkvara patentimise kriteeriumid? Kuidas tõlgendada Euroopa Patendi konventsiooni artilikit 52? (essee küsimus) 30. Euroopa patente antakse kõigile leiutistele, mis on uued, omavad leitustaset ja on tööstuslikult kasutatavad. Lõikes 1 määratletud tähenduses ei peeta leiutiseks eelkõige: a) avastusi, teadusteooriaid ja matemaatilisi meetodeid; b) esteetilist loomingut; c) majandus- ja mõttetegevuse ning mängude plaane, reegleid ja meetodeid, samuti arvutiprogramme; d) info lihtsat esitamist. (3) Lõige 2 välistab selles nimetatud objektide ja tegevuse patentsuse üksnes sel määral, mil Euroopa patenditaotlus või Euroopa patent on seotud nende objektide või tegevuse kui niisugusega.
Kui kasuliku mudelina soovitakse kaitsta nt nii meetodit kui seadet, on vaja esitada kaks kasuliku mudeli registreerimise taotlust. 31. Tarkvara patentimise kriteeriumid? Kuidas tõlgendada Euroopa Patendi konventsiooni artilikit 52? (essee küsimus) Euroopa patente antakse kõigile leiutistele, mis on uued, omavad leitustaset ja on tööstuslikult kasutatavad. Lõikes 1 määratletud tähenduses ei peeta leiutiseks eelkõige: a) avastusi, teadusteooriaid ja matemaatilisi meetodeid; b) esteetilist loomingut; c) majandus- ja mõttetegevuse ning mängude plaane, reegleid ja meetodeid, samuti arvutiprogramme; d) info lihtsat esitamist. (3) Lõige 2 välistab selles nimetatud objektide ja tegevuse patentsuse üksnes sel määral, mil Euroopa patenditaotlus või Euroopa patent on seotud nende objektide või tegevuse kui niisugusega.
Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada. Verifikatsionism - seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. Falsifikatsionism - Popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele absoluutset tõesusprintsiipi. Popperi järgi isel teadusteooriaid falsifitseeritavus. Põhimõtteline ümberlükatavus, teadusteooria peab olema kogemuse teel ümberlükatav. Uurimisprogrammid - lakatosi teooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel
on vaja esitada kaks kasuliku mudeli registreerimise taotlust. 29. Tarkvara patentimise kriteeriumid? Kuidas tõlgendada Euroopa Patendi konventsiooni artilikit 52? (essee küsimus) 30. Artikkel 52: 1) Euroopa patente antakse kõigile leiutistele, mis on uued, omavad leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatavad. 2) Lõikes 1 määratletud tähenduses ei peeta leiutiseks eelkõige: a) avastusi, teadusteooriaid ja matemaatilisi meetodeid; b) esteetilist loomingut; c) majandus- ja mõttetegevuse ning mängude plaane, reegleid ja meetodeid, samuti arvutiprogramme; d) info lihtsat esitamist. (3) Lõige 2 välistab selles nimetatud objektide ja tegevuse patentsuse üksnes sel määral, mil Euroopa patenditaotlus või Euroopa patent on seotud nende objektide või tegevuse kui niisugusega. as such:
Mis eristab hüpoteesi ettepanekust (normi eelnõust)? Hüpotees on (põhjendatud oletus) mõtlemise vorm, milles avaldatakse põhjendatud oletus nähtuse esinemise või kogemuse seaduspärasuse kohta, või mittekogetud nähtuse esinemise või kogemise võimalikkuse kohta, kusjuures oletusega võib kaasneda nõue seaduspärasust kinnitada või võimalikkust aktualiseerida. Argumendi tees võib olla ka hüpotees ehk uurimisversioon, mis nõuab täiendavat kinnitamist. Ka enamik teadusteooriaid on hüpoteesid, see tuleb ka selgelt välja tuua, et tegemist ei ole tõsikindla argumendiga. Hüpotees on: a) eelotsustus – doksastilises hierarhias oletus eelneb uskumusele, on sellest nõrgem; b) tõdemus – hüpotees evib tõeväärtust tõene või väär (kahevalentses tõeväärtusruumis; kolmevalentses võib hüpotees olla ka alamääratud ehk arusaamatu); c) uurimisülesande püstitus – hüpoteesiga kaasneb küsimus või nõue puuduva kinnituse
jõudnud tegemist on lapsekingades tehnoloogiaga. Tegu on interdistsiplinaarse tehnoloogiaga, mille puhul tööstuslik kasutatavus fataalset ning diskuteeritavat takistust ei kujuta. Väite poolt räägivad ka juba praeguseks kasutatavad lahendused: nanotorud, ravimite manustussüsteemid ja nanotehnoloogilised elektrijuhtivuslahendused.49 1.3 Mittepatenteeritavad leiutised Euroopa patendikonventsiooni artikkel 52 lõige 2 konstateerib, et leiutisena ei käsitleta avastusi, teadusteooriaid ja matemaatilisi meetodeid, samuti disainilahendusi, skeeme, mõttetegevust, mängude või äritegevuse reegleid ja meetodeid. Lisaks arvutiprogramme ning informatsiooni esitlust. Konventsiooni artikli 52 lõige 4 aga ei loe inimese või looma kirurgilist või terapeutilist ravi, meetodeid ja diagnoosimismeetodeid tööstuslikult kasutatavateks leiutisteks.50 Nagu eelpool sai mainitud on nanotehnoloogia üli-interdistsiplinaarne, mistõttu tekib leiutise
Normaalteadlane tunneb end paradigmale alluva hästipiiritletud ala sees turvaliselt. Paradigma annab talle teatud piiritletud probleemid koos meetoditega, mille puhul ta on kindel, et need on lahenduse leidmiseks adekvaatsed.Kui aga tuleb ette ebaõnnestumisi, mis võivad lõpuks muutuda nii tõsisteks, et hakkab arenema tõsine paradigma kriis, mis võib lõppeda paradigma kõrvalheitmisega ning asendamisega täiesti uut laadi alternatiiviga. Paul Feyerabend : Tänapäeva väljakutsuvaimaid teadusteooriaid kuulub värvikalt esitatuna ja kaitstuna Feyerabendile . Oma raamatus „Kõik on lubatud“ püüab ta tõestada, et ükski seni esitatud teadusmetodoloogiatest ei saa olla edukas.Ta näitab kuidas senised metodoloogiad ei haaku füüsika ajalooga . F arvab, et ajaloo keerukuse juures on usutamatu, nagu võiks teadust selgitada paari lihtsa metodoloogilise reegli najal.Tsiteerides :„ Mõte ,et teadust peaks viljelema kindlaksmääretud reeglite järgi on ebareaalne ja hukatuslik
annaabi.ee 
