Vastused 1. Mis oli teadusrevolutsioon? Teadusrevulutsioon oli kiire teaduse areng. 2. Millal see toimus? 16.-18. sajand. 3. Mis teadusrevolutsiooni käigus muutus või miks see oluline on? Teadusrevulutsiooni käigus toimusid murrangulised nihked inimeste teadmistes maailma kohta ja teadmiste kogumise meetodid. 4. Mille poolest erinevad üksteisest keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus? Keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus erinevad selle poolest, et keskajal läheneti kõigele loogiliselt, aga toetuti peamiselt dogmadele (tõdedele, milles ei kahelda) ja tänapäeval tehakse katseid ja kontrollitakse kõike üle. 5
17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides.
17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides.
FRANCIS BACON JA THOMAS HOBBES FRANCIS BACON • Sündis 22.jaanuar 1561 ning suri 9.aprill 1626 • Inglise filosoof, riigimees ja ajaloolane • Esimene St Albansi vikont ja Verulami parun • Tähtsaim filosoofiline teos „The Advancement of Learning“ • Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas välja keeruka induktsionistliku teaduse metoodika, mida nimetatakse Baconi metoodikaks. • • ELUKÄIK • Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. • Sündis Londonis York House’is • Isa oli sir Nicholas Bacon, Elizabeth I aegne suurpitsati hoidja. • Ema Ann Cooke Bacon, oli oma aja haritumaid naisi. Oskas 5 keelt ja oli tuttav kaasaegsete antiigiuuringutega. • Francis oli oma vanemate viiest pojast noorim.
olemas uus lootustandev paradigma ning vana paradigma on end lõplikult kompromiteerinud. Vana paradigma pooldajad aga ei kaota sugugi kergelt lootust. Üleminek ühelt paradigmalt teisele on Kuhni arvates nagu usuvahetus: teadlasel ei ole mingit garantiid, et uus paradigma töötab paremini võib vaid uskuda. Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, siis muutub ka tema maailmanägemus, sest maailma me näeme ju läbi oma veendumuste prisma. Peale teadusrevolutsiooni elab teadlane nagu teises maailmas, paljud nähtused ilmnevad talle hoopis uues valguses. Kui kasutada analoogiat psühholoogias tuntud katsetega nägemiskujundite kohta, siis võiks Kuhni arvates öelda, et see, mis tundus olevat part enne revolutsiooni, osutus peale revolutsiooni hoopis küülikuks. Öeldut selgitab järgmine pilt: Teadusrevolutsioonid ei muuda Kuhni arvates meie ettekujutust maailmast sugugi tõesemaks. Kuhn püüdis üldse vältida tõe mõistet
et altkäemaks ei mõjutanud tema otsuseid. Peamised teosed Jagunevad kolme liiki: 1. Teaduslikud tööd, 2. Religioossed tööd 3. Juriidilised tööd .Kirjutas üle 30 filosoofilise töö ning palju raamatuid ja esseesid õigusteadusest, ajaloost ja muudel teemadel. .Tähtsam filosoofiline teos on "The Advancement of Learning" (1605). .Bacon on kirjutanud ka utoopia "Uus Atlantis" .Teoses "Novum Organum" esitas ta teadmiste ümberkorraldamise plaani. .Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas ta välja keeruka induktsionistliku teaduse metodoloogia, mida nimetatakse Baconi meetodiks. The Great Instauration(Instauratio Magna) Selles teoses ta esitab reformatsiooni kava kõikide õppimisprotsesside jaoks ning kõige jumaliku ning inimliku õppimise jaoks. Jaguneb kuute ossa 1. Teaduste jaotamine(De Augmentis Scientiarum) 2. Uus meetod(Novum Organum) 3. Looduslugu(Historia Naturalis) 4. Intellekti skaala(Scala Intellectus) 5
Kui seni uuriti peamiselt erinevaid autoreid, siis nüüd muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment. Valgustus oli 18. sajandi Euroopa tähtsaim vaimne liikumine. Valgustajad olid filosoofid ja kirjanikud, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi ja arvustades toonast ühiskonda, õpetasid nad ühtlasi, kuidas saaks seda paremini korraldada. Teadusrevolutsioon 17. sajandit, valgusajastu algust, nimetatakse tihi teadusrevolutsiooni ajastuks, mis tähistab põhjapanevaid nihkeid nii teadusalastes teadmistes kui ka nende saavutamise meetodites Teadlased nagu Descartes, Gassendi ja Boyle jõudsid mõttele, et mateeria koosneb väikestest jagamatutest osakestest aatomitest. Nende aatomite erinevused suurustes ja kujus määravadki ühe või teise aine struktuuri ja käitumise. Sellel väitel rajanebki mehhanistlik filosoofia, mille kohaselt igasugune mateeria ja liikumine allub konkreetse aine moodustavate aatomite
Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe. Bacon kirjutas üle 30 filosoofilise töö ning palju raamatuid ja esseesid õigusteadusest, ajaloost ja muudel teemadel. Eriti populaarsed on tema "Esseed" (15971625). Teine tähtsam filosoofiline teos on "The Advancement of Learning" (1605). Bacon on kirjutanud ka utoopia "Uus Atlantis" (1627, eesti keeles 2004). Teoses "Novum Organum" esitas ta teadmiste ümberkorraldamise plaani. Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas ta välja keeruka induktsionistliku teaduse metodoloogia, mida nimetatakse Baconi meetodiks. Kuigi Bacon armastas raha ja luksust, ei olnud ta isekas, vaid püüdis teha mugavuse kättesaadavaks võimalikult suurele osale inimkonnast. See oli tema meelest võimalik ainult tehnika arendamise kaudu, mistõttu ta hakkas ühena esimestest rääkima vajadusest tunnustada ja toetada teadlasi (sealhulgas alusuuringutega tegelevaid teadlasi) ja leiutajaid. Pikas
Tööpäeva pikkus 10-12h/6-7 päeva nädalas (sotsiaalreformid) Poliitilised liikumised Väljarändamine Ida-Euroopasse (teadus ja tehnika auto) RASSISM JA ANTISEMITISM (juutide viha) Valmisõiguse nõudmine naisõiguslased, feminism Töölisliikumised ametiühingud Sotsialistlikud erakonnad marksistid Sotsiaaldemokraadid, liberaalid, konservatiivid, leiboristid Teaduse ja tehnika areng teadusrevolutsiooni aeg aatomi, kvant- ja relatiivsusteooriad, alateadvuse analüüs, kõrged hooned, aurikud (Titanic), pikad sillad, autod (FORD), lennukid (vennad Wrightid) Sõjaliste liitude loomine (1914-1918 I MS) 1882 Keskriigid ehk Kolmikliit, kuhu kuulusid Saksa Keisririik, Austria- Ungari kaksikmonarhia 1907 Antant, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa Eelduseks Balkani sõjad 1912-1913, eesmärk territooriumide suurendamine.
ja kindlustada rahvale kodanikuvabadused. Tagajärjed: *revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906. aastaks jõuga ja järelandmiste tegemisega * Riigiduuma volitused olid piiratud *Keiser säilitas laialdase võimu *samas laienesid kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord 9. Kultuur ja eluolu 20. sajandi algul. Eluolu I maailmasõja ajal *maailm tugevalt Euroopa-keskne *moesõnaks progress *teadusrevolutsiooni aeg: pilvelõhkujad, tselluloid *uued kunsti-, kirjandus- ja muusikavoolud- ekspressionism, futurism, dadaism *naisõiguslased aktiviseerusid *imperialism *sotsialistlike õpetuste levik *antisemitism- (juudivaenu) tugevnemine Kirjandus ja kunst: *valik kirjanikke: Kipling, Mann, Lägerlöf *enne I maailmasõda said 14 kirjanikku Nobeli kirjanduspreemia *ekspressionism, impressionism Eluolu I maailmasõja ajal * 1916
Kui varem rajanes riik põllumajandusel ja enamik inimese töötas kodus, siis nüüd muutusid valdavaks vabrikud ja tööstuslinnad. Muutuste põhjuseks oli masinate leiutamine, mis võimaldasid kaupu toota kiiremini ja odavamalt kui varem. Uute masinate omanikud palkasid masinatega töötama teisi inimesi. Nii tekkis vabrik, mida ümbritsesid tööliste jaoks ehitatud elamud. Tihti rajati ühte kohta mitu vabrikut, millest tekkis uus linn. 17 sajandit nimetatakse tihti teadusrevolutsiooni ajastuks. Sellel sajandil jõudis ka kellade valmistamine heale järjele, osati teha märkimisväärselt keerukaid ja usaldusväärseid ajamõõtjaid. Kellade valmistamisel vajalik täpsus kandus üle ka teistele teadus intstrumentide ehitamisele. 19. ja 20. Sajandi sotsialistliku liikumisel oli kaks põhjust: industrialiseerimise ajastul tekkis töölistel vajadus oma huvide kaitseks organiseeruda ja uueühiskonnakorraga tekkinud kasvav nõudmine majandusliku võrdsuse järele
teadmine juhul, kui keegi pole varem sellist arvutust teinud b. on psühholoogiliselt uus teadmine (enne ei teadnud, nüüd tean), kuid teoreetiliselt mitte. Õige vastus! c. on nii psühholoogiliselt kui ka teoreetiliselt uus teadmine Tagasiside Õige vastus on: on psühholoogiliselt uus teadmine (enne ei teadnud, nüüd tean), kuid teoreetiliselt mitte.. Küsimus 10 Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega Vali üks: a. viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena. Õige vastus! b. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. c. tahtis Kuhn näidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul kokkulepe. Tagasiside
teadmine juhul, kui keegi pole varem sellist arvutust teinud b. on psühholoogiliselt uus teadmine (enne ei teadnud, nüüd tean), kuid teoreetiliselt mitte. Õige vastus! c. on nii psühholoogiliselt kui ka teoreetiliselt uus teadmine Tagasiside Õige vastus on: on psühholoogiliselt uus teadmine (enne ei teadnud, nüüd tean), kuid teoreetiliselt mitte.. Küsimus 10 Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega Vali üks: a. viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena. Õige vastus! b. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. c. tahtis Kuhn näidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul kokkulepe. Tagasiside
kaduda ka vastuolu. 24th of May 0:32 d Feyerabendi arvates oli Koperniku heliotsentriline teooria a. enne Galilei'd vastuolus faktidega 24th of May 11:51 touchy Kuhni arvates valitseb normaalteaduse perioodil paradigma suhtes a. teadusele tüüpiline kriitiline hoiak. >>>b. usaldav, kohati lausa ebakriitiline hoiak. c. teadusele ebatüüpiline kriitiline hoiak. 24th of May 11:53 touchy Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega 0.0% a. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. 100.0% b. viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena. Õige vastus! 0.0% c. tahtis Kuhn näidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul kokkulepe. 24th of May 12:44 Õllejumal Kuhni arvates 0.0% a. on uuem teooria tõesem vanast. 0
1814- vastased marssisid Pariisi, troonist loobumise akt, Napoleoni pagendamine Elba saarele 1815- Viimane Natoleoni lahing Waterloo all, Napoleoni pagendamine Püha Helena saarele. Küsimused: Absolutism. Tekke aeg, põhjused, tunnused, näited (valitsemine, majandus, sõjavägi). Prantsusmaa 17. s. Millised muutused toimusid Prantsusmaa valitsemises, majanduses ja kultuuris Louis XIV valitsemise ajal (Colbert, Mazarin, Versailles). Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. Millised olid teadusrevolutsiooni aluspõhimõtted (ratsionalism, empirism, deism), tähtsamad teadlased ja leiutised/avastused, miks olid tähtsad? Millise panuse andsid inglise valgustajad (J. Locke) valgustusajastu ühiskondlik- poliitiline mõtte arengusse? Milliseid olid Voltaire'i, Montesquieu, Rousseau ühiskonna-alased vaated, kuidas mõjutasid Euroopa arengut? Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni põhjused ja sündmused 1789-1792
uue paradigma omaksvõtmisel, kuid selle võrdlusega tahtis ta midagi muud öelda. · pole mingit garantiid, et uus paradigma osutub vanast paremaks võib ainult loota ja uskuda. Kuhni arvates valitseb normaalteaduse perioodil paradigma suhtes · teadusele tüüpiline kriitiline hoiak. · usaldav, kohati lausa ebakriitiline hoiak. · teadusele ebatüüpiline kriitiline hoiak. Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega · illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. · viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena. · tahtis Kuhn näidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul kokkulepe. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et
Meie vaikiv teadmine tugineb siiski lokaalses kontekstis omandatud eeldustele, mis ei pruugi olla üldkehtivad, mistõttu me peame objektiivseid tõdesid otsides arvestama eksimise võimalusega. Igasugune väljaütlemine tugineb aga vältimatult sellele, mis jääb ütlemata. Thomas Kuhn püüdis luua teaduse teooriat, mis on ajalooga rohkem kooskõlas. Ta rõhutas teaduse progressi revolutsioonilisust, mõistes teadusrevolutsiooni all ühe teoreetilise struktuuri asendamist teisega, mis pole sellega ühitatav. Samuti pidas ta tähtsaks teaduskogukondade sotsioloogilisi jooni. Kuhni järgi liigub teaduse progress järgmise skeemi järgi: eelteadus, normaalteadus, kriis, revolutsioon, uus normaalteadus, uus kriis. Teaduse kujunemisele eelnev korrapäratu ja mitmekesine tegevus struktureerub ja omandab suuna, kui teaduskogukond hakkab pooldama ühtainsat paradigmat. Paradigma koosneb
Kuidas inimesed elasid? Toimus tööstuse areng ja linnastumine. Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi, elekter, autod, tummfilmid. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks. Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudipäritolu prantsuse ohvitser, keda süüdistati sõjasaladuste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes ta vanglast mõne aasta pärast. Suurbritannias toimus äge naisõiguslaste võitlus valimisõiguste vastu. Esimesena Euroopas said naised valimisõiguse Soomes 1905a.
Paradigmad defineerivad ise oma standardid sobivuseks. Ainult viimane saab tegelda ebakõlaga. Looduse ja loogika puhas vaatlemine ainult piirab ega määra teooria ja argumentatioonide valikut 124. Ptk 10. Mis on Gestaldinihe? Mille poolest see sarnaneb ja milles erineb teaduses toimuvast paradigmavahetusest? Mis see on, mida teadlane ”näeb” ühes või teises paradigmas? Kas erinevus on aistingutes, neid esile kutsuvates stiimulites või milles? Ehk mis mõttes elavad teadlased pärast teadusrevolutsiooni teises maailmas? Mis on maailmapilt? Võtke aluseks mõni näide, mille teete hoolikalt endale selgeks. Paradigma vahetus: Võistlevad paradigmad on ühismõõduta. Vastas-paradigmale on maailm tehtud erinevatest asjadest (flogiston ja hapnik). Vastas-paradigmad tegelevad küsimustega, mis on erinevad: legitiimsus, tähendus, tähtsus. Vanad terminid ja mõisted omavad erinevat tähendust ja erinevast seost kui uus paradigma. Erinevate paradigmade pooldajad töötavad eraldi maailmates.
uustulnukad antud valdkonnas: nad ei ole veel omandanud vana paradigma rutiini ning suudavad kergemini näha selle kõlbmatust. Üleminek ühelt paradigmalt teisele on Kuhni arvates nagu usuvahetus: meil ei ole kindlat garantiid, et uus paradigma töötab paremini võime vaid uskuda. Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, siis muutub ka tema maailmanägemus, sest maailma me näeme ju läbi oma veendumuste prisma. Peale teadusrevolutsiooni elab teadlane nagu teises maailmas, paljud nähtused ilmnevad talle hoopis uues valguses. Kui kasutada analoogiat psühholoogias tuntud katsetega nägemiskujundite kohta, siis võiks Kuhni arvates öelda, et see, mis tundus olevat part enne revolutsiooni, osutus peale revolutsiooni hoopis küülikuks. Öeldut selgitab järgmine pilt: See, mida inimene näeb, sõltub sellest, mida ta vaatab ja sellest, mida ta on õppinud nägema. Ei ole tajumusi, mis
lähenetakse looduse uurimisel teisiti kui seda oli varem. Kuhn väitis juba palju varem teaduse kui muutuvat ajaloolist nähtust ja paradigmade vahetust. Tegemist on nagu mingisuguse ususüsteemiga, mida valdavad mingil kindlal ajaloo perioodil teatud inimesed. Ka tulevikus esinevad teaduses anomaaliad, millele olemasolevad teooriad ei suuda seletust anda. Viimaks vana süsteem asendatakse uuega. Selline ongi teadusrevolutsiooni olemus vahetub seletuste süsteem. Maailma- de pluraalsuse esinemine näitabki kaasaegse maailmavaate hukku. ( Laanemäe 2007, 272-285 ). 2.8 Teaduse ehitus Meetodi järgi eristatakse teadussüsteemis kahte kontsentrit. Nendeks on sisemine ja välimine kontsenter. Sisemise kontsentri moodustab selle teoreetilise tuuma. Kuid selle rakendused kuuluvad välimisse kontsentrisse. Rakenduste eesmärgid võivad olla mõne praktilise saavutamine või teostada mõni uurimus
lähenetakse looduse uurimisel teisiti kui seda oli varem. Kuhn väitis juba palju varem teaduse kui muutuvat ajaloolist nähtust ja paradigmade vahetust. Tegemist on nagu mingisuguse ususüsteemiga, mida valdavad mingil kindlal ajaloo perioodil teatud inimesed. Ka tulevikus esinevad teaduses anomaaliad, millele olemasolevad teooriad ei suuda seletust anda. Viimaks vana süsteem asendatakse uuega. Selline ongi teadusrevolutsiooni olemus vahetub seletuste süsteem. Maailma- de pluraalsuse esinemine näitabki kaasaegse maailmavaate hukku. ( Laanemäe 2007, 272-285 ). 2.8 Teaduse ehitus Meetodi järgi eristatakse teadussüsteemis kahte kontsentrit. Nendeks on sisemine ja välimine kontsenter. Sisemise kontsentri moodustab selle teoreetilise tuuma. Kuid selle rakendused kuuluvad välimisse kontsentrisse. Rakenduste eesmärgid võivad olla mõne praktilise saavutamine või teostada mõni uurimus
lähenetakse looduse uurimisel teisiti kui seda oli varem. Kuhn väitis juba palju varem teaduse kui muutuvat ajaloolist nähtust ja paradigmade vahetust. Tegemist on nagu mingisuguse ususüsteemiga, mida valdavad mingil kindlal ajaloo perioodil teatud inimesed. Ka tulevikus esinevad teaduses anomaaliad, millele olemasolevad teooriad ei suuda seletust anda. Viimaks vana süsteem asendatakse uuega. Selline ongi teadusrevolutsiooni olemus – vahetub seletuste süsteem. Maailma- de pluraalsuse esinemine näitabki kaasaegse maailmavaate hukku. ( Laanemäe 2007, 272-285 ). 2.8 Teaduse ehitus Meetodi järgi eristatakse teadussüsteemis kahte kontsentrit. Nendeks on sisemine ja välimine kontsenter. Sisemise kontsentri moodustab selle teoreetilise tuuma. Kuid selle rakendused kuuluvad välimisse kontsentrisse. Rakenduste eesmärgid võivad olla mõne praktilise saavutamine või teostada mõni uurimus
annaabi.ee 
